28.4.08

Üritus #4/2008 – 27.04.2008 Xdream 1/4 Klooga!!!!

Ei ole ürituse kui terviku kohta mul veel ikka ühtegi halba sõna, kuigi minu isiklik alapealkiri on, et Kanuukeenjus Strikes Again! :roar:

Aga.. ürituse avalöögi andsime juba kolmapäevasel koosolekul, kus arutasime igat pisimat kui detaili rattaralli tööjaotusest ja kotinisadest kuni punktikäitumiseni ja eesmärkideni. Tagantjärgi paistab, et enamjaolt suutsime me võetud "kohustustest" ka kinni pidada. Protokoll oli 2 lehekülge, tuduu- ja packing listid igaühel isiklikud, minul jälle x lehekülge.

Tallinnast saime väga minutipealt ära. Kohale jõudsime võib-olla tips vara, aga see aeg kulus kõik lõpuks ära. Sest enne starti oli ju vaja teha miljon pisikest asja. Vahepeal muutusime mina ja Ruta juba päris närviliseks, sest Esko kadus nats kauaks metsa ja nii kui tagasi sai, suutis mingi B-raja tiim otse meie auto kõrval oma keti ära lõhkuda, niet Esko kui tubli samariitlane ruttas jälle to the rescue ja meie Rutaga jätkasime paaniliselt küüntenärimist. Ja see oli kusjuures jälle Mercury Viljari meeskond! Eelmise aasta "tänuvõlad" on neil veel kuhjaga tasumata – HRRNK :P! Minu kui FPTH esteetikakomisjoni esimehel oli ka kergendus, et me KÕIK kolm suutsime stardis lõpuks nö tiimivormis olla. Sain veel ainult kakelda, kas Esko peaks jalga panema punased või mustad o-püksid. Selgus ka, et mu "rattaala kasti" kontseptsioon on veel liiga toores ja ajast ees. Selle transportimine oli natuke kohmakas, aga ma eelistan teda kilekotile. Kahjuks jäi ühine pilt tegemata.

Stardist lahkusime rahulikult, kanuu valisime rahulikult ja kohe kaldalt. Kaardikummid juba stardis ümber kintsu - kahjuks küll ümber vale kintsu.
JOOKS 80./kokku 80.

Paadis liikusime ilusti, silmaulatuses olid nii naiste 1. kui Seiklusporr. Siis hakkas Kannukeenjus vasakul õlal üle jõu käivaid (ja kahtlemata muidu lolle) jooksuideid välja käima. Ja kuigi Esko esitas küsimusi, et 'a kui teised sinna lähevad siis miks meie tänna' rääkisime me talle ruttu augu pähe, et JESS, teistest erinemine on COOL! Maandusime paadiga KP3 juures ja ma alustasin oma esimest jooksu KP2 suunas. Debatti oli küll, et kui kuradi sügavalt sealt altpoolt ümber jooksma peab ja kas see pole mitte liiga palju. See oli liiga palju. kolmandiku peal jooksis Randy juba vastu (tema oli vist see, kes ohe stardist raba kaudu ringi jooksu pistis) - tagasi samasse kohta jõudsin ma nii 20 minti hiljem. Polnud just julgustav kaotus 2 KP ohta. Alguses tahtsingi liiga otse minna, aga kõrkjas eriti ei usaldanud kui lai see jõusuue olla võib ja tõmbasin tagasi lõunasse kuiva maa peale. Jõest sain ilusti üle (kanuuga seal küll sõita ei oleks saanud, niet meie võistluseelsed oletused sellest, kuidas rada sealtkaudu Vasalemma jõkke ja edasi merre viib, polnud õnneks realistlikud) ja punni lähedal avastasin, et KP2 legend on 'Ujuva metsatuka keskel'. Dämmit! Juba peab ujuma? "Õnneks" tähendas ujuv ainult seda, et ühendus maaga kõikus kõvasti ja perseni sai poriseks. Tagasijooks käbe - pulss 187. Esko lehvitas juba lagendikul. Sellel etapil oleks jooksul olnud mõte ainult siis, kui kohe oleks jooksma hakanud - valik siis selles, et kummalt poolt järve ja ma usun, et kaardilt vaadatuna paremalt poolt oleks siiski kiirem ja kindlam olnud. Iseasi, kas just meie tasemega võistkond ja minu tasemega jooksja sellist asja tegema peaks. KP3 oli Eskol-Rutal juba mu äraolekul selgeks tehtud ja see oli. Edasi jooksis mul juhe korraldajate kavaluse ja himu kaotust tagasi teha tõttu jälle kokku. Paremas poordis paistis kase otsas KP - ja KP5 legend oli samuti 'kask', siis ma mõtlesin, et kas see ongi KP5? Selle peale maandusime 'kuskil', et seal rongis KP4 joosta. Isegi naiste ISC oli veel siin niet seis polnudki VÄGA paha. Kuna ma ei teadnud, kus ma paadist mahagi tulin, siis leiutasin seal mingeid omi asju ja kui mass vasakule tõmbas, kus KP tegelikult oligi, läksin ma veel rabasügavusi otsima ja olin VÄGA pissed off. Lõpuks sain kätte ja kimasin tagasi ootavasse paati. Siis hakkas juba mõistus koju tulema ja B-raja punkti me võtma ei läinud - kerge kahjurõõm oli peal küll vaadates mingit teist tiimi seda puud ründamas, aga oma vigu oli juba nii palju olnud, et polnud aega sellele tähelepanu pöörata. Edasi läks kõk talutavalt, vahepeal tõmbasime silmad kolbast välja, aga kanuu ei liikunud - väga lõbus.
KANUU 84./84. - Kanuus jäi nagu mulje, et vaatad selja taha ja seal on ehk veel MAX 5 tiimi. Paistab, et polnud nii hull. Samas ei jõudnud me kordagi järele nö "päris meestele", kes meid Jõelähtmel erutasid :D

Jooksu alustasime koos Anniki Inno naiskonnaga. Tema kaaslased usaldasid teda ja nii ka meie, aga nad jäid meist ruttu maha niet sellest ei tõusnud midagi. Midagi eriti põnevat jooksuetapil ei toimunud - selles "kurikuulsas" järjekordadega KP5's olid väga arusaajad B-rajalised, kes lausa omal algatusel meid ettepoole lasid ja tee peal tuldi ka vastu ja küsiti, et mis rada teil ja et kas AAA ja et OOO. Siis kulgesime samade inimestega pikalt mööda kõrgepingeliini - vahelduseks kulus ära etapp, kus me midagi teistmoodi leiutada ei üritanud - altpoolt järve oleks ka saanud minna ja mõned ka läksid. Varemete peale jooksime otse, aga kaart oli nii vana ja usaldamatu, et milleski ei saanud kindel olla - ära me igatahes kaldusime, aga üle minuti see viga ei olnud.
JOOKS 65./81.

Rattaalas oli minul 'Rattaala todo list', mis nägi väga ebamaiste asjade tegemist ette. Võileiva suhteliselt toppisin endale kurku. Rattaralli oli eelmisel aastal üks mu vähim lemmik, sel aastal läks juba päris hästi, polnud ka nii palju pööramisi. Ja mis kuradi kirdesse peatänavale see esimene ots läks? Seda puslesin ma vähemalt minuti - vaatasin ümbritsevate majade kujusid ja otsustasin, et LOODESSE oleks pidanud ikka õige olema. Kuidas küll nii, et keegi pole X foorumis juba sellealast meltdowni korraldanud?? See oli lühike ja mittemidagiütlev ots lisaülesandeni. Kuna teed klappisid, siis tundus, et oleme õigel teel.
RATAS 72./76. - viiest mööda (??)

Lisaülesanne-1. Kauguste hindamine! Ahh, happy days. Siin oli nats paha see, et rattaga ei saanud päris punkti sõita, mida legend tegelikult nõudis. Ja see segas tegelikult ka punktist väljumisel, mille peale me veel 2 minutit viga tegime. Aga LÜ1 ruulis! "Laseme täpselt, suusatame kiiresti"TM. Meie kombinatsioon oli 275+725+660=1660, õige vastus oli 370+640+590=1600, niet meil vedas, et kahe esimese suht suured möödalaskmised üksteist ära nullisid. Aga vähemalt kuna kellelgi meil ei olnud oma teaduslikele alustele põhinevat metoodikat, siis võtsime demokraatlikult arvamuste keskmise. Nulliga paberi saamine pani hõiskama, sest seda oli meile VÄGA vaja. Kuigi rattaalas paistis veel ka päris mituteist ratast, olin mina oma peas ikka veel kuskil võistlejate sabas.
LÜ-1 10./71.

Rattaralli teise osa alguses läks kuidagi sassi see, et ümberpöörd pidi tegelikult juhtuma KP's aga meie rattad olid praktiliselt teeristis. Sõitsime siis tagasi stardi poole ja kuna ühtegi sobivat teed nagu õige koha pealt ei keeranud, puslesin meid siis uuesti paika nii, et õige tee läks hoopis LÜ maja tagant otse metsa. Õnneks klappis - üks tiim läkski kuskilt väga imelikust kohast, teine küsis, et 'Kas seal oli midagi?' kui me tagasi tulime, me vastasime 'Ei olnud', aga nad jätkasid samas suunas. Rohkem me neid ei näinud. Ei teagi, kust see Fair Play piir tõmmata. Siin osas ei olnud midagi põnevat, vähemalt saab hammas-hamba vastu aru, mitmest möödud, mitu sinust mööduvad ja see saldo oli tublisti meie kasuks. Saime ühed sappa, kellel kolme peale 1 kaart oli (??), aga asfaldil ei pidanud nad enam vajalikuks koos meiega sõita. Esko lükkamised aitasid tegelikult päääris kõvasti, sealt sai hea hoo sisse, mis motiveeris pedaali veel kõvemini sõtkuma. Enne LÜ-d saime kätte Oolo Tamsalu ETP meeskonna + veel ühed. Kas kellelgi oli rattaga mingeid jamasid, ei saanudki korralikult teada - jälle oleks ju VÕINUD küsida, et ALRIGHT? Pärast LÜ juures nimetas Oolo oma tiimi 'ebaõnne sõduriteks' - seda terminit vist kasutavadki ainult suusatajad? Suusakommentaatorid?
RATAS 63./67. - natuke rohkem oleks nagu pidanud tõusma. Ju siis alguses, kus me veal olime, läks paar mööda, kellest me hiljem möödusime.

LÜ2. Ruta ei jõudnud õnneks/kahjuks eriti kaugele ja tuli juba esimese redeli pealt ära. Mina olin oma soorituse üle väga üllatunud. Seal oli torne, kust ma küll ei uskunud, et mul on rammu ennast üles tirida, a ju siis on irregulaarne talvine jõutrenn mingi märgi jätnud. Kasvava trepi takistused oid ka sellised, kus ma eraelus ei hakkaks küll nii julgelt riskima, aga olukord nõudis ja it was all good.
LÜ2 33. (!!)/67. Siit siis edaspidiseks 15 minutit trahvi, mis sundis ennast rohkem pingutama ja oma nähtamatuid kõrvalsõitvaid konkurente püüdma.

Viimane jupp rallit oli juba loogiline ja ilus ja üleminek ratta-o'le ei olnud ka nii valulik. Etapiaeg on küll suhteliselt üllatav, aga võimalik et enamik tiime võttis uisuraja alguspunkti uisku alustades.
RATAS UISKU 25./64.

Uisualas läks meil päris kaua - mina koorisin jalgu lahti, et plaastrite alla näha, aga nendest polnud enam hoidjat ja siis ei pidanud sokke väga kõva sõimu saatel vahetama. Sõit oli vaikne ja meie koht sellele vastav. Tuleks lugeda, mis juhend ütleb koosliikumise kohta - Skike tiim saaks ruttu minema, ma vahetan aeglasemalt, aga sõidan kiiremini ja kas peaasi on, et KP võtta väiksema vahega kui 5 minutit? Sama ka viimasest KP'st lõppu, mida me juba seekord testisime, aga ma üritasin sõidu pealt jalgsi-o'd lugeda ja seda ei saanud just kiire tempo pealt teha. Tee oli nats sitt, muidu mulle meeldis. Hetkeseisuga on uisu-o kõige üksluisem osa X'st, aga siin eriti valikut vist korraldajatel ei ole. Hea oli see, et Skaikkijad ei pidanud oma vahetusjalanõusid kaasa tassima. Tassisid siis minu omi.
UISK 86./66.

Panga peal turnimine oli ilus. Vaated, tilgad, kivid. Ruta rääkisime alla igast mäest. Juba ette lugedes paistis põhdilemma olevat, et kas KP23'st tulla üles tagasi või minna altkaudu. Just KP juures oli raisk kallas nii joostav, et läksime alt. Siin veniski asi nii kaua ja igavalt, et uni tikkus peale ja tekkid isu juba "kuuenda tunni dopingut" Shleehikut võtta. Aga täis polnud veel viis tundigi, niet lükkasin edasi. Kui korralik ronimine hakkas, hakkas ka Xdreami maitse suhu tulema. Kaardilt eriti pruunil ja mustal järsakul vahet ei teinud - teoorias tekkisid pähe päris kahtlased teevalikud, aga õnneks hoidsid nii tegelik olukord kui massid meid enamasti kursil. Ruta tutvus lõpuotsa joostes veel Firmaspordi meestega. Mulle jäigi kogu see suhe segaseks.
"COASTALEERING" 56./62. - stardis ma arvasin, et tuleb ikka retsim ja nii 20minti/km.

Rattaalas olime nüüd nobedamad - polnud enam eriti midagi teha. Lisaülesande tee oli selge ja lasime nii kus torust tuli. Rattaid tundus alas olevat lausa 50. Päris positiivne boost, kuigi kergelt paisutatud ;)
RATAS-LÜ3 58./62.

LÜ3! Happy days! Ülesanne nagu Esko metsikumaist unistustest maha kopitud. JUST see, mis B-rajal puudu oli. Pulss oli kõige kõrgem just redelist ronides, üleval oli juba elu ilus. Allatulek ka samailus, kuigi ma polnud varem midagi sellist teinud. Oma tehnikale ei saanud ma just kõrget hinnet, aga vähemalt sain alla kiiresti ja ühes tükis. Oolo EPT'd nägime siin veel viimast korda, nendega sõitsime lõpuni 10-minutise vahega ja üsna võrdselt.
LÜ-3 60-/48. See metsik tõus on tõenäoliselt mingi computer glitch.

Mid-pikkusega ots järgmisesse LÜ'sse. Kuna uisuvahetusest sõitis nii palju võistkondi läbi, ei olnud mõtet ka ise vahepealsetel teedel oma variandile minna ja kimasime ringi. Kõik oli jolly. Tuulikulaba varju liikumine üle pea oli huvitav. KP32 tegime paar teeotsaviga, max minut.
RATAS-LÜ-4 29./62. - noh 30 hulka sisse sõita lubav loom on meil siis äkki sees? Aga krt teab, see eelmise etapi glitch võib ka siin sees olla. Mööda saime küll vähemalt ühest. Hmm.

LÜ-4. Nagu aegki näitab, oli see tnäoliselt meie kõige vähem stellaarne LÜ. Ehitasime enda oma just ekstreemi tellistorni kõrvale ja see pigem FRUSTREERIS kui MOTIVEERIS. Üks tüüp jooskis küll metsast alguses tellisega välja, aga sinna uusi otsima minna tundus na kauge.
LÜ-4 75./63.

Ratas lõppu. Siin oli paar intrigeerivat etappi ja paar intrigeerivat kaardikeeramist, mida ma enam sõidu pealt ei tahtnud teha. Panin kohe pisikese jupi oma plaadile ja lubasin suuremeelselt teistel teed juhatada. Punnis tegime tillukese vea sellega, et jätsime rattad alla ja alles punnis otsustasime, et läheme siit üles pangale. Minut? Kaarti vaadates oleks muidugi võinud ka altkaudu minna, aga paremad teed vist ikkagi andsid edu, sest helesinises Craftis vene meeste tiim jõudis meist KP35 hiljem ja 34 võtsid nad vahetult enne meid. KP35 majast tahtsid Ruta & Esko juba välja tulla, kui üheski nurgas tähist polnud, aga õnneks helkis päike SI-jaamalt minu sissetuleku ajaks nii õige nurga alt, et me ei loobunud. Ei saanudki aru, kas need, kes õues hängisid, olid juba maja mitu korda läbi kamminud või jõudsid meiega samal ajal? Nüüd oli jälle vaja pangast üles saada. Kohe punni juures oli NATUKE liiga järsk ja edasi polnud ka mõtet minna, seega tagasi. Proovisime paarist kohast ja loobusime ruttu, kuigi keegi üritas oma põõsavägistamisega meile eeskuju näidata. Sõit oli piiiikkkk. Poole peal saime kätte Lennubaasi Kotkaste ühe liikme, kes liikus väga väga kurvalt. Selleks ajaks kui me maanteelt ära keerasime, oli meie vahe juba üle 400m ja ta kaks ülejäänut veel meist üle 100m eespool. Ruta juba valmistas tänitust ette, sest meil oli sellest kolmandast nii kahju! Ta oleks võinud ju ära eksida! Midagi Ruta neile ütles ja peale LÜ'st lahkumist olid nad seda ka tükk aega seedida saanud ja saime vastuse ka lõikamise ja kõige aeglasema sõitja ja pika nina ja iluoperatsioonide teemal. Järjekordne Ruta rajasuhe, mis mulle segaseks jäi.
RATAS-LÜ-5 46./59. - see 46. panebki meie rattajõu suht reaalselt paika, ma arvan.

LÜ-5 - kirves. Puhas skilliala, seega Esko soolo ja WOOP esimese korraga sees. Enne lõppu uued tiivad - kedagi füüsilist püüda ei olnud, aga trahvi 15 minti sundis ikka liigutama. Kokkuvõttes jäi küll meie ette 2-minutine vahe ja selja taha samuti, polnud seal enam midagi võita. Ei tulnud meil siit aga alavõitu, isegi täpsusvahtimise koht jäi kõrgemaks!
LÜ-5 20./58. - korraks tekkis hasart mingitest trahviringi tüdrukutest mööda saada, a need oli B-rajalt ja trill kadus noppe.

FINIŠ 39./58. sama teed juba korra joostud. Kõik kontrolli all. Kergendustunne finišis kesine. Oolo-raisk jõudis rutem kui meil vaja oli.

Meeldis/ei meeldinud/tähelepanekud/ideed
- ei meeldinud hiiglaslik kaart. Selle sõidu pealt voltimine keset rattarallit ei olnud fun, eriti veel sellist materjali. Sinna jätsin ma oma pikima jada hüütud roppusi peale kanuu KP4 otsimist.
- meeldis A-rada ja selle rohkem relaxed õhkkond. Kuigi takistusribal keegi kibeles meist küll häälekalt mööda kui me esimesel redelil Rutat nõustasime, siis üldiselt keegi teiste järel ootamise järel närviliseks ei muutunud. Natuke lihtsam oli ka jõudu jagada kui teadsid, kui palju veel täpselt minna on.
- Natuke kahju oli, et mingit surma finishis peal ei olnud. Käärikul olime ainult tund aega kauem metsas, aga ei suutnud pärast ka tund aega liigutada. Öö? Ümber Pühajärve jooks?
- Kanuujooksud tuleb realistlikult läbi mõelda ja lisaks kokkusaamiskoha kokkuleppimisele on tähtis ka teada, kuhu me üldse maandusime. Kui kanuu pole avaala, on seda aega tundide kaupa varem teha.
- Sööki jäi jälle nii palju üle. Aprikoose sõin pühapäeval hommikuks, 2 kaasas olnud müslibatooni on siiani alles. Eks öine erineb esimesest etapist, aga midagi ikka kõrva taha panna saab.
- Kahju, et 'tuumajaamas' mingit lisaülesannet polnud :(
- Ja kas tõesti oli Helle see, kes Kaido maha võttis!? :O
- Naiste arvestuses 2. koht! Aga A-raja naised pole vist ka päris need, mis B-raja naised :/ ISC-le kaotasime lõpuks üle tunni.
- Lisaülesannete õnnestumine mõjub väga hästi! See Türi kuubik hoidis meie huuled veel Mooste etapini viriliad!
- Ise ootasime aega üle 8h, tuli puhtalt 7:30. kaotus võitjale natuke alla 50% - see teeks öiseks ajaks meile 1,5x nii palju - 11:15!
- Ma kardan, et meist ei teinud keegi teine ka pilti :(
- Vaheaegu ja tehtud vigu vaadates võibki öelda, et 40. koht oleks meie absoluutne maksimum. Võib-olla mingi loophole, kust me edu saaks, oleks näiteks parem vastupidavus öisel etapil, aga kas meil on parem vastupidavus? Enne Klooga starti tundus hästi tähtis osata jõudu jagada nii, et lõpuni jagub, aga eriti ei tulnud ette kohti, kus me oma maksimumtempos EI liikunud. Mingit lebotamist eriti ei olnud.

Noogutused ka AT Spordi 6 kummiga müüjatetiimile & Oranzkapsale B-rajal ja Taavi Kala võistkonnale A-rajal. Kõik vaheajad jms on kirjutatud esialgsete tulemuste põhjal ja need on tõenäoliselt ilma trahvideta.

Järgmine üritus - minul tõenäoliselt Ilves-3 avatud rada 2. päeval, Rutale jääbki alles Libahunt ja kui sedagi, sest see on nii ohtlik. Esko läheb Tartu Jooksumaratonile. Rutaga me mõtlesime, et peaks ka mõnele rattakolmapäevakule minema, aga trenniga tõmbab mais vist vähe koomalemale niikuinii.

Ja X-etapp ei ole midagi sellist, mille kohta teised meeskonnakaaslased ainult kommentaaridesse midagi kõkutavad - ootan põhjalikku ülevaadet teiltki!

No comments: