Rõhud sõnal "rahva". Tagantjärele oli suhteliselt mõttetu sõit riigi teise otsa. Aga õppisin ühe asja – uisutamine on boooring. Ma ei hakka ju nüüd madalaid uiske ka ostma lihtsalt sellepärast, et nondega on esiteks võimalik üldse rohkem kui 20km sõita ja teiseks, et nendega on lihtsalt kordi lihtsam kiiremini sõita. Vastik oli kakerdada.
Valga nädal hakaks mul hoopis squashiga neljapäeval. Nutsin kogu nädala alguse, et üldse ei valuta kuskilt peale Xdreami ja squash tavaliselt alt ei ole vedanud. Nüüd vedas. Suht boo, aga ülehomme jälle. Järjekordne ala, kus ma ei viitsi ealeski õiget tehnikat selgeks õppida – nagu uisutaminegi. Siin vähemalt ei sõltu piduramisest nii palju.
Enne Valka-jõudmist sain veel ekselda Valga-lähedastel liiva uppunud teedel. See oli mu lemmikosa esimesest päevast + Harimäe otsa autoga ronimine ja mööda pisikesi Riiviku teid pidi sõitmine ka. Kruusateed rokivad.
ANYWAYS. Mingit motti startida ei olnu – kõik asjad unustasin kas koju või autosse – prillid, kindad, muss. Kahjuks olid olemas just uisud ja kiiver niet starti mind lasti. Enne pidin ära vaatama veel laste 1km ringi stardi, mis ei süstinud optimismi, et mulle mõni kaasõitja üldse jääda võiks.
RAHVArullist oli asi muidugi kaugel. Ma sain aru, et kohalik tipkond oli kohal olnud. Stardis olin LOOMULIKULT tagumises reas – mass kimas välja ja kohe käis üks perseli. 500m peal oli pööre ja tagasi mööda kergliiklusrada. Kuna pöörde võtmine mul juba nii aeglane, siis selleks hetkeks olingi juba ainult ühe tüübiga kahekesi. Rada oli õnnelikult normaalselt üles ehitatud – "üles" roniti mööda kitsast kergliiklusteed ja alla tuldi mööda maanteed. Oma ainsa konkurendiga sõitsin esimesed 2 ringi siis nii, et mäest üles tema rutem, mäest alla mina. Kolmanda ringi lõpus laksisin tast siiski mööda ja neljandagi olin veel ees.
Liidrid said mu ringiga kätte täpselt samal sekundil kui ma esimese ringi lõpetasin – kaks korda aeglasem olin niisiis. Kui nad neljanda lõpetasid, olin ma juba 50m finishijoonest üle – suur areng oli toimunud. Kui nad kuuenda lõpetasid, oli mul jälle veel 100m minna. Aga siis oli juba ka äikesevihma alanud. Neljanda lõpus ma tulin üldse ära, sest uisk lirtsus ja surus sellele kannakuulikesele vms vidin see seal all jala küljes on. Ühe korra sõitsin lombist läbi ka, mis üle raja sõitis. Not funny. Uiskudega sain mahti tegeleda alles eile õhtul. Ühel uisul kaks ratast üldse ei liigu, mis nad keskmiselt üldse kiirust arendada lubavad on täitsa küsitav. Otsin nüüd uisuhooldust. Öelge, et uisuhooldus on olemas. Uisuvõistlustele enam ei kipu, kalender ka kohe tühjem. Mu konkurent sõitis ühe ringi veel ja tuli ka siis ära. Peale tema lõppu korjatigi juba finish üles. Ma oleks seal veel tund aega tiirutanud kui oleks rajale jäänud. Kontrollaega polnud ka nagu kusagil kirjas.
Pühapäev oli juba hoopis parem. Hommikul korjasin Kadri (Seiklusporr) peale ja üksmeelne otsus oli, et võtame paremaks autossemahutamiseks ära mõlemad esirattad. bAAAd :( Kohapeal selgus, et me mitte ei oska eriti ratast allagi panna, vaid ikka valetpidi ka. Mingi tüüp tuli aitas meid siis, aga mu ratta pidurid jäidki vastu ratast käima. What boo! Tõesti. Tegime küll juttu piduri sõidu ajaks lahti tegemisest, aga see läks meelest. Vaatasime enne starti laste starti ja moll vajus jälle pikale – kõik oli nii uber-professionaalne ikka võrreldes meiega. Vahetusalas 10 sekundit, meil olid ikka kaasas käterätt ja kamm. Panime siis ühtteist kõrva taha ja ratsisime oma vahetusala kastikeste sisu. Enne laste starti olime kindlad, et meid aetakse selle kõige kaugema poi taha ujuma ja vangutasime peakesi, et täna siis uppumissurm jne. Aga näe, laste 100m oli nii tilluke. Vee peal kauguste hindamises pole vist eriti tugev – hea Xdreami lisaülesanne – mitme meremiili kaugusel on paat, millest lehvitab naljamees Siim?
OK, ujumine kohe väga agressiivne ja intensiivne ja märull. Mingid "lollid", kelle krool on veel kole ka, tegid oma koledat krooli just massi sees niet igaühe jaoks jagus hoope. Teine "loll" jälle hingas ühelt poolt ja üldse ei tsekkinu, kuidas ta kõrvalujujale sisse sõidab. Eksole. Poi juures (130m?) vaatasin tagasi, Kadri oli ehk 5m taga, konkurente veel oli ka nii 5-6. Tõstsin konnatempot, möödusin mõnest puhkajast. Lõpusirge 50m ehk oleks pidanud kõvemini tõmbama ja isegi oma libakroolile üle minema, käsi nknii rohkem sel päeval vaja ei läinud. Igatahes Kadri oli mulle selga jõudnud ja tegi selle kõigile kõvahäälselt teatavaks (:P) Vahetusalas läks päris ruttu – jalg kuivaks, sokk otsa, koss jalga, kiiver pähe, särk selga, PRILL ETTE. Kadrile tegin ära. Rattasõidus hakkas kohe raskelt minema, ratas vigises ka ja ma needsin oma tihedust, et ma stardis eespidurit lahti ei teinud. Hambad ristis tõmbasin esimesed 5km ära. Kadri hoidis sellist head 50-80m vahet. Siis tulin maha ja võtsin piduri maha – ei teagi kas aitas. Ikka oli sama raske. Ju siis oli viga mehes. Kuigi juhen keelas tuulessõitu (kuidas seda vältida saab?), leidsin siiski lõpuosaks oma tempoga sõitjad ja sain natuke liikuma. Teine vahetusala polnu enam muu kui ratas siruli (keegi hea inimene oli selle pärast jälle torule pannu) ja jooksu. Oma rattakonkurendiga hoidsin ühtlast vahet, tempo oli talutav. Jooksin mõnest mööda, eesjooksja jäigi ette. Joy. Kadriga õnnestus siin lõpuks natuke repsectable vahe sisse teha. Lõpuks sain vist paari minutiga ette. Stamina amatööride võistlus, tulemusi muidugi ei ole – triatlon.ee all on meie stardi tulemused küll, kuid ainult "Harrastajate" omad – meie kui "rahvatriatleedid" olime teises arvestuses ja selle arvestuse tulemused on juba hävinud. Kuidas sellest etapist koondtulemustesse kirja saab, on küll müstika, sest esimene rahvastart ujus ainult 100m. wtf.
Ma eile õhtul nikerdasin rattaga natuke ja kui settingut mitte liigutada, siis ratas isegi jookseb. Nüüd jääbki igaveseks nii? Böö. Täna pidime Rutaga pre-EMV rattasõidu tegema. Jääb homseks. Eestikatele, paistab, et läheme rongiga. Old Skool.
Järgmine võistlus Eesti MV rattaorienteerumises Valgehobusemäel. Kõik Winter-X sihid saab sirgeks sõita. Õnneks on kaart värske. Ruta 2xN21E, mina viilin tavarajal M21A'l, lühirajal kõmmutan koos eliidiga. Naer lubatud.
Showing posts with label triatlon. Show all posts
Showing posts with label triatlon. Show all posts
20.6.08
Deloitte Rahvatriatlon I etapp - Pirita
DRIEPist sai hoopis duatlon. Ruta oli nagu kogu nädal minijas, aga nii kui selgus, et ujumist ei ole, enam polnud. Ma olen küll nädal otsa eesrindlikult köhinud, aga alati on ju see pisike lootus, et mõni väike jooksuots võtab kopsu lahti ja tervis on tagasi. Läksin siis mina. Otsustasin seda teha umbes pool kuus. Start kell 7.
Kohale jõudsin, siis oli vihm päris yum ja vahetult enne hakkas korralik padukas. Strateegiline liigutus oligi täna kindlalt kohal olla, et ikka koondarvestuses kõrgel olla - pooled huvilised ei viitsiks sellise ilmaga ennast välja ajada; samas Valka ei viitsi kohalikud õhtuinimesed minna. Win-win. Protokolli kanti mind seekord 'F&T Hemohes' nime all. Ei teagi, kas see on nüüd edasi- või tagasiminek võrreldes FTP-ga. ANYHOO. Stardijoonel leiti jälle hou hou hou Hemohes protokollist üles ja kommentaator hakkas psychobäblema midagi süstaldest ja bensiinijaamas vedelevatest kottidest. Jah, me teame kõik toda lugu. Ma üritasin oma numbrit varjata ja tegin näo, nagu mina poleks selle iba muusaks.
Stardirahvas oli suhteliselt "rahva" moodi - ainuke nägu, keda ma teadsin oli Valdo Jahilo ja ma kohe puslesin, et äkki ta on mingi triatloni-kõva. Ajusoppeis kummitas mul Siiri Sisaski "Tagareas", kuid EI, seekord mitte! Minu stardis oli 22 inimest ja vajadusel oleks need kõik suutnud ühte ritta seisma panna. Alustasin siis keskelt, ikkagi samm edasi. Sooja ei olnud teinud rohkem kui jooks Selverisse joogi järele ja tagasi, õnneks väga kinni ei jooksnud. Peale esimest ehmatust hakkasin tõusma ja lõpetasin jooksu vist nii kuuendana, ringi aeg 3.40 (900m vist oli) - korra keskel pidin peaaegu seisma jääma, sest äkki hakati eest vastu jooksma ja ma ei tulnud selle pealegi, et seal pöörangupunkt oli. Vahetusalasse olid mõned isegi klipid valmis pannud ja osad teised jooksid nt juba kiivriga, mis mind mitte ei erutanud (enda, mitte nende juures). Vahetusalas läksid must vist mõned mööda, mina ka mõnest, esimesel tõusul sain juba ühest, sirgel kahest, laskumisel veel ühest tüübist, kes miskipärast valele poole ristis sõita tahtis (jah, ma hüüdsin, et ta õigesti läheks). Siis arvasin, et olen neljas vms, esimese ringi lõpus kuulsin, et kolmas. Vautsi. Ainsal tõusul raputasin oma trademark mäejooksuga ka ainukese saba maha ja siis sõitsin ülejäänud 2 ringi täitsa üksi, konkurente tagant ei paistnud ja tõusul käitusin ka nagu laskesuusataja ja üritasin pulssi madalal hoida. Ringid 8.12 7.59 ja 7.52. Võitja oli vist kogu ratta 18 minutiga sõitnud. :blush: Siis jooksule ja jõudu jätkus mul ikka. Natuke tegi muret see, et tüübid tulid igal ringil vastu samas kohas, kus eelmisel, see tähendas, et ma rabelesin kus jõudsin, aga eest ära ei läinud. Liider jooksis must enne lõppu mööda ja sain talt ringiga, mis oli umbes 4 minutit. Järelikult ma nii palju rattas ei saanud kaela saada. Finishis olin ka kolmas, võidu saingi 75% rajast ainult oma imaginary sõbraga sõita/joosta. Teinekord tuleb vist siis alguses rohkem punnida, aga seda ei tee ma ju kunagi. Igaks juhuks valmistasin peas juba enne lõppu ette vastuseid, mida finishis kommentaatori kõikvõimalikele küsimustele vastama peaks, aga õnneks polnud tarvis. Lõpus loeti ette koondtulemusi esimese stardiga ja kokkuvõttes olin ma 8. või 9. Üldse mitte sellised kohad, mille peale ma jooksma olin tulnud! Aga v. lahe tõesti. Padukas ei oleks ujumist ka vist tähele pannud, kuigi ujumise korral oleks ma tõesti viimasest reast alustanud.
Igatahes võrreldes mu esimese triatloniga (Vana-Kambja 1999?), kus ma olin tagant kolmas, oli areng nüüd tohutu.
Väga lavish üritus oli - 40 startijat kahe stardi peale ja metsik hunnik tehnikat metsas + stardi-finishikaared, kommentaator, laenurattad. Triatloni Eestis populariseerimise taga on vist kohalikud Abramovitšid. Eks nad ootasid suuremat osavõttu. Järgmine kord Valgas - lähen kindlasti. See tähendab küll nädvah hiljem Elioni + mingi teise ürituse vahelejätmist ja nende asemel glämmi ratta-o EMV starti astumist. Teeme näo, et ma olen siis selle otsuse ära teinud. Ruta EMV medalit tuleb ju vaatama minna.
Kohale jõudsin, siis oli vihm päris yum ja vahetult enne hakkas korralik padukas. Strateegiline liigutus oligi täna kindlalt kohal olla, et ikka koondarvestuses kõrgel olla - pooled huvilised ei viitsiks sellise ilmaga ennast välja ajada; samas Valka ei viitsi kohalikud õhtuinimesed minna. Win-win. Protokolli kanti mind seekord 'F&T Hemohes' nime all. Ei teagi, kas see on nüüd edasi- või tagasiminek võrreldes FTP-ga. ANYHOO. Stardijoonel leiti jälle hou hou hou Hemohes protokollist üles ja kommentaator hakkas psychobäblema midagi süstaldest ja bensiinijaamas vedelevatest kottidest. Jah, me teame kõik toda lugu. Ma üritasin oma numbrit varjata ja tegin näo, nagu mina poleks selle iba muusaks.
Stardirahvas oli suhteliselt "rahva" moodi - ainuke nägu, keda ma teadsin oli Valdo Jahilo ja ma kohe puslesin, et äkki ta on mingi triatloni-kõva. Ajusoppeis kummitas mul Siiri Sisaski "Tagareas", kuid EI, seekord mitte! Minu stardis oli 22 inimest ja vajadusel oleks need kõik suutnud ühte ritta seisma panna. Alustasin siis keskelt, ikkagi samm edasi. Sooja ei olnud teinud rohkem kui jooks Selverisse joogi järele ja tagasi, õnneks väga kinni ei jooksnud. Peale esimest ehmatust hakkasin tõusma ja lõpetasin jooksu vist nii kuuendana, ringi aeg 3.40 (900m vist oli) - korra keskel pidin peaaegu seisma jääma, sest äkki hakati eest vastu jooksma ja ma ei tulnud selle pealegi, et seal pöörangupunkt oli. Vahetusalasse olid mõned isegi klipid valmis pannud ja osad teised jooksid nt juba kiivriga, mis mind mitte ei erutanud (enda, mitte nende juures). Vahetusalas läksid must vist mõned mööda, mina ka mõnest, esimesel tõusul sain juba ühest, sirgel kahest, laskumisel veel ühest tüübist, kes miskipärast valele poole ristis sõita tahtis (jah, ma hüüdsin, et ta õigesti läheks). Siis arvasin, et olen neljas vms, esimese ringi lõpus kuulsin, et kolmas. Vautsi. Ainsal tõusul raputasin oma trademark mäejooksuga ka ainukese saba maha ja siis sõitsin ülejäänud 2 ringi täitsa üksi, konkurente tagant ei paistnud ja tõusul käitusin ka nagu laskesuusataja ja üritasin pulssi madalal hoida. Ringid 8.12 7.59 ja 7.52. Võitja oli vist kogu ratta 18 minutiga sõitnud. :blush: Siis jooksule ja jõudu jätkus mul ikka. Natuke tegi muret see, et tüübid tulid igal ringil vastu samas kohas, kus eelmisel, see tähendas, et ma rabelesin kus jõudsin, aga eest ära ei läinud. Liider jooksis must enne lõppu mööda ja sain talt ringiga, mis oli umbes 4 minutit. Järelikult ma nii palju rattas ei saanud kaela saada. Finishis olin ka kolmas, võidu saingi 75% rajast ainult oma imaginary sõbraga sõita/joosta. Teinekord tuleb vist siis alguses rohkem punnida, aga seda ei tee ma ju kunagi. Igaks juhuks valmistasin peas juba enne lõppu ette vastuseid, mida finishis kommentaatori kõikvõimalikele küsimustele vastama peaks, aga õnneks polnud tarvis. Lõpus loeti ette koondtulemusi esimese stardiga ja kokkuvõttes olin ma 8. või 9. Üldse mitte sellised kohad, mille peale ma jooksma olin tulnud! Aga v. lahe tõesti. Padukas ei oleks ujumist ka vist tähele pannud, kuigi ujumise korral oleks ma tõesti viimasest reast alustanud.
Igatahes võrreldes mu esimese triatloniga (Vana-Kambja 1999?), kus ma olin tagant kolmas, oli areng nüüd tohutu.
Väga lavish üritus oli - 40 startijat kahe stardi peale ja metsik hunnik tehnikat metsas + stardi-finishikaared, kommentaator, laenurattad. Triatloni Eestis populariseerimise taga on vist kohalikud Abramovitšid. Eks nad ootasid suuremat osavõttu. Järgmine kord Valgas - lähen kindlasti. See tähendab küll nädvah hiljem Elioni + mingi teise ürituse vahelejätmist ja nende asemel glämmi ratta-o EMV starti astumist. Teeme näo, et ma olen siis selle otsuse ära teinud. Ruta EMV medalit tuleb ju vaatama minna.
Subscribe to:
Posts (Atom)