Igatahes on seoses kluppi astumisega mu trenn esiteks alanud ja teiseks mitmeküljestunud (?). Oma motivational letteris klubile kirjutasin, et mu eesmärkideks on talvel ennast ka aktiivsena hoida, ehitada enda kondi ja naha vahele veel mingi kiht kudet, laduda vastupidavuspõhja kevadeks ning oma rühti parandada. Põhiline magnet mu jaoks oli spinning, aga ujumine on ka pluss. Nüüd olen käinud juba ka BodyPumbas ja vaikselt hakkabki iganädalane rutiin paika loksuma. Vastupidavuse ehitamiseks on tõenäoliselt kõik sealsed trennid liiga lühikesed. Sellepärast otsustasingi veel sügisel ratta ikkagi hooldusse viia ja ka kord nädalas jooksmas käia. Esimene 'kord nädalas' paar nädalat tagasi läks kergelt aia taha, aga nii kui põlv on nüüd kõvasti koormust hakanud saama, on ta ka palju tublimalt vastu pidanud. Spinning pole ju üldse põlvesõbralik asi, aga ta on mul ikka veel alles. Ptüi x3.
Libahunt oli jälle tore matk, seekord olime Keiduga kahekesi ja kuna Katrin päris eelmisel Libahundil Alar Siku jaoks Tingalingu nime, viisid nemad ka seda traditsiooni edasi, meie olime Häda mõistuse pärast. Loomulikult oli päeva highlight karjäärist 'aarde' otsimine. Kaugelt nägime juba, kuidas stardist sinna praktiliselt otse tulnud TB juba korraliku kratri kaevanud olid. Üldiselt oli ülesanne just selline, et Xdreamil ajaks ta närvi päris krussi. Meie igatahes leidsime! Ma arvan, et ma oleks seda ülesannet kiitnud ka siis, kui me ei oleks oma asja leidnud. Agenda oligi meil teha maksimaalselt palju lisaülesandeid. Lõpuks jäi tegemata ainult kivi ümbermõõt kaardi ülaservas. Tulemustes jäime lõpuks nii TB kui Rogaini MMi paarilise Taneliga võrdsete punktide peale. Väga aus. Siia sobib pilt mu kanuuvedamisest. Fookus on ka kergelt paigast ära, niet ma näen suht corpse välja. (Keidu pilt - Keit oli tüür ka.)
Kunagi suvel oli Alar Siku matkaseiklus, kuhu rääkisingi esimest korda sotsioloogiatibidele augu pähe ka seiklusüritusele minna. Nad olid seal väga tublid. Meie olime ka tublid. Ei olnud meil Eskot ja nii leidsimegi asenduseks Sixteni. Sixten oli vahetult enne meie võistlust süstas elanud paar päeva. Ujuda sai palju - ma arvan, et meie ujumislõige oli ka õige samm. Hiljem veel tiikides ja järvedes plätserdamist ka. Siis Ruta katkestas ja me tegime lõpu rattakaare kahekesi. Finishis oli meil võib-olla mingi koht, aga võtsime ennast maha, kuna noh, reegleid me ju ei täitnud. Mõned punnid olid metsas ikka legendaarselt valesti. Ühe kanuupunni jätsimegi võtmata, sest kammisime seal koos mingi 3 tiimiga ja kõik klappis peale punni. Pärast vihjati meile, et me olla vales kohas otsinud, aga kahjuks kohast, kus meid väideti olevat, sõitsime me täiesti kaardis olles mööda ja panime ennast enne randumist paika. Boo! Ja loomulikul see mäesuusataja punkt uhtorus. Geniaalne töö. Legendipilt oli suusataja, kaardil punkt keset sügavat orgu. Kammisime Piia tiimiga seda üles alla, Piia oli v.pahane. Lõpuks marssisime siis suvaliselt 300m punnist lõunasse ja sealt isegi leiti see punn üles. Ruta jõudis finishisse parasjagu samal ajal kui Piia ja kuulis kogu maailma sõimu ära. Mitte keegi ei julgenud iitsada ega talle otsa vaadata, kohe oleks vastu tulnud 'Mis vahid? Molli tahad vä?' (See on kõik Ruta jutt loomuliult :rolleyes:). Aga lõpuks polnud keegi pahane. Auhinnaks saime leiba. Õhtul läksin veel Seiklusporru Kadri sportlikule sünnipäevale, aga oma trialtoni tegid nad seal nii salaja, et ma ei leidnudki neid üles. PS Kaardid, koos kunagi augustis peale kantud läbimisega, on posti põhjas (kui õnnestub).
Oktoobri trenni on kohe eriti mitmekülgseks teinud EOK liikumisjuhendajate koolitus. Eelmisel nädalal oli 3 päeva - teemadeks spordiklubide rühmatreeningud - sh igast süvalihaste asjad ja pilates jms, jooks ja jooksutehnika, palju suvalist üldteoreetilist, kepikõnd ja ujumine - viimasest kahjuks ainult teoreetline osa. Erinevaid treeninguid saime kõvasti - esimesel päeval vedelesime SP Kristjaniga kõigepealt 3 tundi Inga Raissaare pilatese jms aelemises, õhtul käisime veel myF bodypumbas + sinna otsa pool tundi Stretchi. Kokku selline mõnus 4,5-tunnine päev. Järgmisel päeval oli igatahes liikumisega raskusi, sest jalad valutasid täies pikkuses. Teise päeva ainuke praktiline osa oli kepikõnd ja see oli ka päris tõhus- Kristjan oli Tamsalu Suusakooli vestis ja sai pidavalt mingeid suusatajate pihta käivaid märkusi. Kolmandal päeval oli hea Martin Moosese jooksutehnika trenn. Ma üritasin meie soojendusjooksudel ka uut modi astumist õppida, see lõppes sellega, et järgmisel päeval olid jalad juba täiesti mõttetu ballast. Aga huvitav ja väga kasulik. Eriti jube oli rattakoolitus - Jalgrattaspordi alused - OK, paberil väga kasulik minusugusele algajale. Aga seda loengut andis meile rattamatkade (kahtlemata self-proclaimed) guru Rein Lepik! Saime teada, kuidas Kirgiisias rattamatkata, kui lollid on politsei, riigi- ja autojuhid, milline on Euroopa rattateede tulevik, kuidas järjest rohkem sakslasi avastab enda jaoks Eestit kui rattaparadiisi ja mitu piknikupeatust võiks ühte päevasesse rattamatka mahutada. OHMYGOD! Ok, pool rahvast hoidis saalis asja mõttetusest pead kinni ja mõnel ("naljahambal") oli lõpus veel ka huvi küsida ikka teemakohaseid küsimusi ka, mille peale tuli enam-vähem vastuseks, et 'ahh mis nüüd mina'. JOY. Asi läks lõpuks veel veerand tundi üle ka. Oi kui magus on teda nüüd vastu poriga loopida. Tahaks tõesti sama loengut nüüd mõne professionaalsema alatundja poolt uuesti kuulda. Järgmise nädala 2 viimases päevas on veel suusatamine ja jõutrenn ja toitumine, niet lõpuks võiks juba päris pädev olla, iseasi kas midagi meelde jääb. Rein (Jalak, mitte Lepik) lubas koolituse materjalidest igatahes raamatu kokku panna ;)
Ujumises olen ka nüüd proovinud rinnuli tehniliselt õigesti teha. Tuleb tuleb.
Täna käisin Tarmakul. Nende uus paaris-valiksuuna nipp oli väga lahe. Hoidsin ühtlast tempot ja lõpuks sain 6,9 rajal ajaks vist 43. Ilus mets muidugi ka. Korraga uut jooksutehnikat ja kaardilugemist ma küll teha ei osanud, jätsin esimese siis pikemate teeotsade jaoks.
Nüüd siis ei juhtu niipea mitte midagi. Medisoft alustab järgmisest nädalavahetusest oma talvetreeningute seeriatega. Miks mina ja Esko isegi nende 4. pier'i ei mahtunud, on mülle täielik müstika. Ju me oleme siis need, kes "On treeningul käinud, kuid kuna nad olid värdjad ja ei teinud siis ka nknii tervet rada, järelikult me neid enam ei kutsu. Ja üldse ei naerata nad meile metsas nagu näiteks Maret ALATI teeb". Eksole. Aga sel pühapäeval tahaks minna küll, isegi kui peab ainult jooksu tegema.
Start ratastel, alustasime paremalt poolt ringi. Enamvähem kõik punktid olid mingis looduskaunis kohas või siis matkarajal, paras ekskursioon-matk. Siis ruttu kanuusse edasi.
Vales kohas oli siis KP45. Sõitsime kellapidi. KP44 oli ka v.lõbus. Kõigepealt ragistasime enne KP'd võssis ja soos ja ronisime puu otsa, et näha, kuidas ja kas need kraavid siin nüüd lähevad. Kokkuvõttes oli KP nats edasi täiesti kuiva maa peal paadisilla juures. Tore.
Algatuseks ujusime risti üle 31-49, seal aitas meid kohalik, kellega käisime siis koos vabarnapuhmastest punni otsimas. Väga fab. KP51 oli mingi kaardilt puuduva tee peal.
