Kokkuvõtted ja plaanid

Märts

Kokku 31 treeningtundi ja 32 treeningkorda. 7 trennivaba päeva. Suurim koormus oli ajal, mil õhtuti oli suusatamine ja hommikuti jooksin. Ajaliselt suurim oligi suusa osakaal (14 tundi). Märtsi maasikaks on muidugi ujumine. Või noh kogu minu senise post-lapsepõlve ea maasikaks antud valdkonnas. Ujumine oli 2 x nädalas hommikuti. Ujun ca 55 minutit, vähemalt 66 otsa, kõige rohkem 72. Vaheldumisi krooli ja selili. Positiivne on ka see, et mingeid allergiaid ega rõvedaid punne pole ka enam tulnud. Jooksu osakaal oli märtsis väiksem, kuna õhtutel suusatasin, siis hommikul ei viitsinud üle 5 km joosta (kui üldse viitsisin).

Aprill

Sellised üritused leidsin, iseasi kui palju nendest osa võtta:


Aprilli plaanidesse lisaks neile, mis kalendris kirjas, peaks tõsisemalt võtma rulluisu teema. Mihkel süstib (ma ei tea kas teadlikult või mitte) natukene positiivset meelt selle suhtes. No midagi teemal, et tal juba väheste kordadega on asi nii palju selge, et oleks ikkagi võinud ka madala säärega võistlusuisud osta... Noja see ka lohutab muidugi, et temagi on pidurdamisest loobunud.
Ujumine jääb edasi. Õhtused jooksud. Ratast peaks kindlasti rohkem kui ainult teisipäevakute raames.

Plaanid päevakute osas

Teisipäevakutega see teema, et tahaks rattarajal jälle naiste klassis ruulida, aga samas oleks X-le mõeldes vajalikum vist pikka rada sõita. Njah. Muidu teisipäevakute naiste jooksurada on juhendi järgi sel aastal pikem - 5-7 km eelmise aasta 4 km asemel. Neljapäevakutesse jääb D21A rada.

Õhtune trenn ehk kuidas ma liimist lahti olin

Hommikul seadsime plaani, et teeme enne öist Tarmakut ratast. Ma olin veel selle õhtuse rattatrenni pärast Arturit mangunud, et ta meid päevasele Nõmme jooksule autoga viiks, siis ei peaks ma kaks korda Nõmmele ja tagasi sõitma. No nii ma vähemalt arvasin, kuidagi oli meeles, et Tarmak on ka Nõmmel. Päeval, pärast Nõmme jooksu tuli jutu sees muidugi välja, et öine toimub kuskil mujal, Mihkli kodust kvartali kaugusel, aga ega ma rohkem täpsustanud, koos pidime ju minema.

Leppisime siis kokku, et 19.45 Rannamõisa tee alguses bussipeatuses kohtume. Muidugi tund enne seda kui ma minema pidin hakkama avastasin, et lambi aku on tühi, ratas ehtimata (helkuritu ja lambitu). Välja minnes oli veel ükshaaval vaja maha ununenud asjade järgi käia - kindad, si-pulk, raha. Jõudsime kohale 15 minutit hiljem. Vabandust! Noja siis oli sadul liiga kõrge ja siis käis rattalukk vastu jalga ja lükkas porilaua paigast, mistõttu mu tagumik läbimärjaks sai. Sõita ka ei jaksanud. Üldse olin täiesti liimist lahti. Vabandust!

Tegime 2 Kakumäe ringi ja edasi ma ei teagi mis sai. Mihkel sõitis ees, mina järel, siis keeras ta Rannamõisa teelt vasakule Paldiski maanteele ja pani aga mööda seda edasi. Vahe meie vahel oli päris pikk ja hüüdmisest mingit kasu polnud. Ma ei saanud üldse aru kuhu me sõidame, minu meelest asusid kõik loogilised kohad teisel pool. Maanteeäärt pidi sõitsime, mina kartsin, tee äär oli auklik, hessugi ei näinud, autod kimasid mööda. Vaatasin, et teiselpool teed on lumise maapinna vahel mingi tumedam piklik ala, ma arvasin et see on jalakäijate tee. Oli ta jaa, mingi mudane rohi oli. Aga seks ajaks kui ma teisele poole teed end olin saanud ja sinna mülkani jõudnud, oli Mihkel kadunud. Ja ma ei saa ju talle helistada!!! Ja ma ei tea kuhu ta läks. Tarmaku starti ma ka ei teadnud, ainult seda, et see on 1 kvartali kaugusel ta kodust :/

Sõitsin koju. Tegelikult on mul isegi hea meel, et nii läks. Sest mu varbad olid täiesti külmunud, käed ka. Ja tagumik oli ka märg. Noja liimist olin ka lahti (seda ma juba ütlesin). Vabandust!

Aga päevane trenn oli OK.

Mitte nii glämm spordinädal Tartus

P
Esko kirjeldatud päev Taikses. Kanuus jättis Esko täitsa rääkimata sellest, kuidas me jääd katsumas käisime - kindlasti üks Top 10 momentidest :P Metsas oli ka väga tore, kuigi ma absoluutselt ei viitsinud ja tahtsin koju. Ma arvan, et see tunne jääb mind kõikides kaardiga trennides saatma. Helle ja co olid väga kõva ürituse kokku keeranud - big up!

E
Kere polnud hele, aga magasin ikka kaua ja läksin peale lõunat Lauluväljakule rullirajale, sest lumi polnud Tartusse veel jõudnud. Seal oli üks tilluke laskumine ka, mille lõpus on kurv ja siis esimene kord ma arvasin, et mu hoog läheb nii suureks, et ma ei suuda rajal püsida ja hakkasin mingit pidurdamist leiutama ja sek hiljem tatsasin juba muru peal ja käisin perseli. Jalga väänasin ka valusalt. OK, kuidagi tuleb ilma pidurdamiseta need X uisutamised ära teha :/ Ma ei saanud laskumistel nendega üldse hakkama. Igatahes mulle jälle päris meeldis ja parim ring (850m) tuli 3.35 - kokku 12 ringi 48.52. Jah, jalad peavad vist paralleelsed kogu aeg olema - selleni on mul veel pikk tee areneda.

Õhtul sõitsin rattaga Eha tn-Ülemiste lennujaam-Külitse-Valga mnt-Eha tn ringi - 22km? Tahtsin pikema teha, aga kindad olid märjad ja külm oli. Tore, et see jupp ära oli asfalteeritud.

T
Noh, lund polnud ikka veel ja läksin hommikul jooksma oma vana Tamme staadioni 1,05km ringi. Tegin 12 tükki + 3km ed-tag koju, ring keskmiselt 5.40 - võib rahule jääda esimese päris jooksutrenniga. Võhmamuret ka ei olnud enam.

Õhtul oli juba palju lund ja tegelesin muuga.

K
Palju lund ja tegelesin muuga. Pärastlõunal käisin siiski Auras ujumas ja klokkisin 60 25m otsa.

N
Palju lund ja tegelesin muuga. Pärastlõunal mängisin Mariga tunni squashi. Kumbki polnud enam oma vanal tasemel ja jäime sõbralikult 1-1 viiki.

See, et kell keset mu teisipäevast jooksu reseti tegi, kärpis ka koledasti motivatsiooni ratast hiljem välja lükata, kuigi selle sopa sees poleks üldse fun old.

SUMMARY. 4 päeva ja 5 treeningkorda, 3 neist poindiga, 2 pointlessi. Vähemalt tean, et saan uisutamisega hakkama ja et põlved lubavad joosta. Ja seda, et ratas on võimalik autosse panna ka nii, et taga üks inimene istuda saab.

Homme peaks seda Nõmme jooksu lõuna ajal tsekkima ja õhtul Tarmakit kindlasti. Siis on veel pühapäev ka. Ehk sulab täna öösel kõik lumi ära. Riided saame esmaspäeval kätte!

Taikse

Kõik algas ilusti (tegelt lõppes ka). Lasime kanuud vette ja liglesime 3 tundi alla voolu sõitu.
Õppisime ühe uue nipi, et puusa juures tuleb juba aer välja võtta, sest edasi ainult pidurdab. Ehk siis nii ette kui saab vette pista järsk lühike tõmme ja puusa juures aer veest välja. Pardid saatsid meid kogu tee, demonstreerides meile päris lähedalt oma veest-õhkutõusu-kiirendust.
Imelik oli, et nende tiivad ei kriuksunud. Mina ja teised ei teadnud millest see on, et mõnel kriuksuvad ja teistel mitte. Peale kolme tundi olime päris märjad, ülakeha higist ja alakeha pritsinud veest. Ühes laskumises läks kanuu nina korraks vee alla ja Mihkel sai märja istumise endale, mina märjad sokid.
Peale kanuud sõime kellegi talus ühe supi, kuivatasime/vahetaisme riideid ning asusime lisaülesande kallale. Kaevasime aias muru üles. Kuna Mihkel ei tahtnud hakata ratast määrima sopaga kokku, otsustasime ainult o jooksu teha. Linnulennult oli vist 8 km distants, aga meil võttis jällegi 3 tundi see aega. Esimest punkti otsisime oma 20+ minutit. Panime valet kraavi äärtpidi ajama ja ei osand kohe aru ka saada et sedapsi läks. Muidu oli mets lumine, soine, metsaveotraktoritejälgedene ja kitsedene (4 korda nägime vist).
Kokku tuli 6 tundi sportimist, mis on umbes B-raja läbimise aeg. Trenni peab tegema, veel, joosta ei jaksanud eriti, üle kraavide, mahalangenud puude ja raiesmike.
Õhtul sai saunatatud tallinnas ja uni oli oi oi kui magus. Esmaspäeval oli nats haige tunne tööl olla. Aga teisipäevaks organism taastus juba. Tunne on tuntavalt hea.

rajameistrilt ja teistelt osavõtjatelt natuke korralikum ülevaade:

http://medisoftat.blogspot.com/2008/03/treening-23-mrts-2008.html

ja pilte:
http://picasaweb.google.com/martti.mikk/TrennTaikses23032008?authkey=cW77tl_9MIU&pli=1

Kõik on hästi

... homme võtame mina ja Esko osa Medisoft AT multipäevast Paide-Türi ümbruses, mis tõotab tulla pikem kui meie keskmine X võistlus. Ja seda arvan ma põhiliselt 24km kanuu põhjal (UGH).

Vahepeal olen mina olnud oma trennides suhteliselt passiivne ja pannud rohkem rasvumisele rõhku, aga sellel neljapäeval sain tagasi otsa peale ja olen hetkel 3 päeva jooksul teinud 2,5h ratast, 1 Tarmaku päevase ja ~7km rulluisku.

Tarmakul täna väsisin juba soojendusjooksu ajal ära - kops no nii kurgus. Õnneks peale esimese 1,8km ringi jooksmist tuli jooksujõud sisse tagasi. Igatahes igasugune vastupidavustreenitus mul järelikult puudub. Kuu on aega X-ni (UGH2).

Uisuringi sõitsin kohe Tarmakule otsa kaunis lumesajus Kakumäel, tavaliselt rattaga sõidan selle 16,5 minutiga, uisuga tuli täpselt 2x kauem. Ise olen sitaks rahul, pidurdada ei oska küll siiamaani. Rutal tuleb ilma sääreta uisuga ikka v.v.raske ma kardan :/ Lisaks tahaks isegi suusakeppe u-rajale kaasa - kui peale 20 sammu uisutamist jälle võhm otsas, on alati hea paaristõukeid otsa lükata.

Nüüd topin autosse peaagu kõik oma asjad ja võtan Paide kaudu suuna nädalaks Tartusse, et seal ratast-jooksu-uisku-ujumist-younameit 5 päeva öökimiseni teha. Järgmine laupäev peaks me jälle ühiselt Nõmme maanteejooksust osa võtma ja sinna otsa öise Tarmaku Männi pargis. Sinna vahele mahub veel üks väga pikk päev, kuhu saab igast multit toppida. Ma loodan, et Medisoft teeb kolmapäeval ühe öise multi ka Tartus. Neil paistab tavaliselt selline komme olevat. Nats halvem komme on neil oodata osalejatelt ka trenni korraldamist :rolleyes: Eks me siis peame endast parima andma mingi hetk, kuigi kevadel vist juba läheb kiireks.

Öine uisudebüüt!

Inspiratsiooniks Ruta tänane (kuid EESTI RAHVA eest maha vaikitud) uisusessioon, ootasin minagi, kuni liiklus Mustamäe tee lõpus vaiksemaks jääb, panin oma fancy'd uued uisud jalga ja libisesin tänavale.

Tähelepanekud:
- 10 minti ehk ukerdasin
- Tänavaasfalt pole just eriti tore koht uisutamiseks. Väristab kole palju.
- Sääred tuleb väga kõvasti kinni tõmmata, sest lükkamiseks on head vastulüket vaja.
- Higi saab päris lihtsalt lahti
- 8+ kilti niimoodi teha ei ole fun
- Säär reageeris kohe päris tormiliselt uut sorti liigutusele.
- Harjutada tuleb kole palju, sest niipea kui kiirus üles läheb, muutub samm tippimiseks ja see väsitab
- X ja O mu jalad ei teinud
- Pidurist küll mingit tolku ei olnud
- Hea, et Kääriku-Otepää rada sel aastal sõitma ei pea.
- Ma hakkan ka juba arvama, et Viimsi Spordihallis erilist uisu-funi viljeleda ei saa. Tuleb siis lihtsalt enne muid asju Pirita tee uisurajal uisku sõita.

Nüüd öö

Suveks valmistumine ja sisesport..

..eriti kokku ei käi, onju? Täna jõudsin sellise 'äratundmise' juurde siis. Ainuke asi on see, et jalad harjuvad seda väntamisliigutust tegema. Võib-olla talvel oleks tolku kord nädalas vändata, aga kogu see siseasi on ehitatud rohkem kaalukaotajatele kui neile, kes mingi märkimisväärse rattatrenni sellest kätte saada üritavad. Äkki ma peaks hoopis spinningusse minema... või tehakse seda ka sellepärast, et xxx kalorit kaotada. Ohhhh. Ja treadmillil jooksmine on nii drääääg ja nats kõva "pinnas" ka õrnale o-põlvele. Vaatan kolmapäeval ilma, kui on kuiv, siis lähen sõidan hoopis päris rattaga tiiru. Porilaudu on ruttu vaja nii v teisiti, tagumik oli lauba juba viie minutiga läbimärg.

Muidu ratas sõitis praktiliselt ise - mu tagumik järgmine päev pilli ei löönud. Porilaudade puudumise tõttu pidin ratast nagu oma last pärast tund aega lapiga kussutama. Keegi võiks mind suunata rattahoolduslehele.

Kossid jälle jooksid praktiliselt ise. Kui ma nendega kodus ringi kooserdasin, siis tundus, et pealt pigistavad, aga metsas olid nagu second skin. Kodus pesin jälle nagu oma vähem armsat vanemat last, raiped on vist siiani märjad. Ma kardan, et uisud ise sõitma ei hakka - siin on jälle Rutal eelis.

Riided! Norra härrad pole viitsinud peale mu reedest telefonikõnet ikka ühendust võtta. PFF. Kolmapäeval valin Plaan Bee.

Xdreami lehel on mingid ettevalmistuskursused kirjas, btw! Esimese kolme jaoks oleme me loomulikult 'too cool for school' aga Männiku multit juba päris võiks. Kui me just ise midagi targemat välja ei mõtle.

Tahko

Ilu oli nii palju ümberringi, et on kahju tarvitada liigselt alkoholi ja palju põõnata.
Mõnus on hommikul enne päikest järvele minna ja naabersaartele suusatada, vaadata läbi hõreda kaasiku kuidas päike hakkab järve lumele paistma selle kollaseks värvides. linnud märkasid seda samuti kisades rõõmuhõikeid üksteisele ja ka rajatrakats lükkab diislil toore klapi sisse. ligled päikesetõusul 15km. no ja siis oled terve päeva lauaga mäel. ja õhtul enne paari rummikoksi veel kümpa murdmaad lõdvestuseks.
ühesõnaga neil oli seal pääris palju lund ja nad viitsivad ju koguaeg ilusad klassikajäljed laia uisuraja kõrval sisse lükata.

11 tundi ja 41 sekundit sporti

Laupäeval jäi meie suusasõit natuke lühikeseks tõesti, esiteks panime kogemata 24-se ringi peale ja teiseks murdis Artur varsti ühe kepi. Aga 13 km tuli kokku, tubli töö ikkagi, kuna Artur sõitis suurema osa ainult ühe kepiga ja mina solidaarsusest üritasin temaga ühte (aeglasemat) tempot hoida. Aga see-eest sain palju keppideta sõitu harjutada. Aga ikkagi täna, pühapäeval saime meiegi revanši - tegime selle 19 km-se ka läbi.

Kui kõik tunnid kokku liita, siis olen ma sportimise tähe all (jooks, ujumine, suusk, ratas) see nädal veetnud 11 tundi ja 41 sekundit.

Aga tagumik on küll pees, esiteks sellest keppideta suusatamisest ja teiseks selle aasta esimesest rattasõidust, seda tuli meil laupäevase multikaga 24 km.

Ja seda ma tean ka, et Esko suusatas nädalavahetuse Tahkos.

Multitren!

Ei multipas, Leeloo - hoopis multiTREN! Lausa multipaev!

Kui välja arvata Ruta ja Esko ühissuusatamine nädala keskel (monotrenn), siis eile oli meie esimene korralik ühis- ja multitrenn. Kuna neljap-reede sadas ilusat laia lund, tekkis kuskil idee minna laupäeval Kõrvemaale - seal pidid kõik rajad väga sõidetavad olema. Sinna otsa plaanisime ehitada Tarmaku hooaja avapaugu Järvel pluss veel mingi rattatrenn. Esko kahjuks mujal ära.

Kõrvemaal oli korralik talv ja ilm ilus. Mina sõitsin ühe 19 km ringi, Ruta ja Artur eksisid kuskile Aegviidu vahele sittadele matkaradadele ära ja nende Phase 1 jäi (vist) suhteliselt kesiseks. Kuigi kohe esimesel tõusul tõmbasin kopsud kurku, oli mõnus ikkagi. Trennina seda tegelikult kirja ei saa panna, kuna pingutades sõitsin ainult tõuse. Oli ka tegemist, et suusatehnikat meelde tuletada, sest suusad olid jalas mul viimati 2006 Tartu Maratonil.

Edasi nobe sõit Tallinnasse tagasi, kiire varustusevahetus ja uuesti kohtusime õige pisut enne stardi lõppu Järvel Tarmaku pusle-o päevakul. Esimene ring läks ruttu, jalg lippas ja pea jagas. Ühe punni võtsime valesti, sest numbrid olid metsas valesti ja siis kui me järgmises valesse jooksime ja number oli eelmise punkti oma, ei tulnud pähegi arvata, et me vales kohas olla võisime. Meh. Teisel ringil oli juba mõtlemist rohkem ja ühes kohas kükitasimegi 5 minti ja üritasime välja mõelda, et kuidas need tükid kokku käia võiks - üldjoontes ju Järvel seda tegema ei pea. Kaardilugemine ei olnud just eriti stellaarne ja lahmimisest tulnud vigu oli ka päris päris palju. Arenguruum it is. Tähtis oligi rohkem see, et põlved alt ei vedanud ja näitavad järjest rohkem, et neid saab see aasta isegi usaldada (ptüi x3). Selleks ajaks kui me finishisse jõudsime, olid teised juba ammu metsast kadunud. Aga noh, Tarmaku päevakute alguse- ja lõpuajad on ju alati väga paindlikud olnud :p Aeg 7,2km rajal 1:23.

Siia otsa tahtsime teha mingit vana Liiva-Järve ratta-o'd, aga rohkem märjaks saamine eriti ei erutanud ja siis sõitsime lihtsalt Vabadust pidi Laagrisse ja tagasi. Roheline laine armastas meid, sõidujõudu oli. Võistlushooajaks tuleb küll välja mõelda, kust läheb see piir maksimaalse pingutuse ja enda jõuvarude terveks võistluseks jagamise vahel. Eks enne seda tuleb ka paar korralikku ilma pooleteisttunniste puhkepausideta multitrenni teha. Hetkel hakkab juba kooruma järgmise laupäeva plaan:
- suusatamine Pirital
- rulluisutamine Viimsi spordihallis
- Tarmaku öine Varsaallikal
- ja siia vahele palju ratast ühest punktist teise

Varustuse transpordil on tõenäoliselt ka tugiisikuid vaja - vähemalt suuskade puhul. Rulluiskude seljas transportimist tuleb ehk niikuinii harjutada. Kindlasti peame ka täpsema ajakava varem välja mõtlema.

Praegu ei saa mina ühegi distsipliini kohta öelda, et 'See on käpas ja lisatööd ei vaja'. Kaardilugemist saab praktiseerida veel päris mitmel päevakul. Vaja on ka maastikul rattaga sõita + keskmise tempoga pikemaid teeotsi, rulluiskudega tutvuda, väljas jooksma hakata ja ka pikemaid otsi teha ja aprillis paaril nädalavahetusel kanuud proovida ja õige tehnika selgeks saada. Varustus on loomulikult ka veel puha poolik, aga lootus on asjad enne hooaja algust kätte saada.

Reedel jõssis tegin tutvust ka treadmilliga. Päris huvitav oli ja sain järjekordse kinnituse, et uueks x-hooajaks ma veel kindlasti valmis ei ole. 10 minutiga kruvisin tempo 4 min/km-le ja sellest piisas, et oma maksimumpulss kätte saada. Aga nii kaua kui õues joosta ei kõlba, lülitan miski 40-minutise jooksu oma sisespordi programmi kindlasti.

Järgmise nädala plaanid kuni laupäevani on mul ikka veel sisehalli ehitatud - EKR jõssis ratast ja jooksu, L Pirita multi. Ujuma ei julge veel minna, eelmise nädalavahetuse 'haigusest' on rohelise köhimine ja nuuskamine ikka veel järel. Ja pühapäeval Tarmaku sise-o!