Matkaraja pikkuseks lubati stardis 37,2. Eelmisel aastal oli pikkus 32, võitja aeg suts alla 2 tunni ja viimase aeg pisut üle 4 tunni. Noh arvestades neid aegasid, lootsime ka sinna keskmiste sekka jõuda, seega arvestasime 3 tunniga. Lubati ju ka mingit jubedamat mudamülgast ja eriti rasket rada. Aga no sõit oli täitsa kobe, okei kohati oli liivane ja kohati mudane ja vahepeal pidi üle heinamaa sõitma, aga finishis tundus küll, et rada oleks võinud ka pikem olla. No ei olnud midagi rasket seal! Igatahes me Mihkliga ruulisime täna! Stardis sättisime ennast taharitta (oh seda tagasihoidlikkust), aga lõpus, ei juba suht keskel, hakkasime tasapisi 'päris meestest' ka mööda sõitma, Mihkel ca 10 minutit minust eespool. Avastasin et ma olen väga ökonoomne, ma ei suutnud oma 0,75 liitrist pudelitäit Dexalitki ära juua, joogipunktid ka ei köitnud. Tempot oli hea hoida, ei tekkinud mingeid low-hetki. Või noh, äkki siis kui mingi hetk minu spidokas va ront näitas juba 37-t ja rajatähistus koondus kahe nööri vahele ning ma arvasin et see on finishikoridor. Siis ma hakkasin tõmbama, päris meestest mööda, iga sek oli arvel. Aga no tegelikult oli finishisse veel miski 3-4 km-t.
Minu aeg tuli 2:11, Mihklil 2:02. Aga üsna võrdne tase, see on kindlasti X-i mõttes vhea!
Finish oli rõve, keegi teadustaja tuututas seal mu nime ja ma ei saanud üldse aru kes seda räägib, kellele otsa vaadata, spordijoogipudel pisteti näppu ja kõik vahtisid mind. Kuna ma olin esimene naisfinisheeruja matkarajal, siis lootsin ma mingit nänni selle eest kiituseks saada. Aga pmst pidi ise ringi otsima kust diplom saada. Artur, kes läbis 10 km-se lasteraja, koos 8-aastastega ja saavutas 4. koha, sai vähemalt Dumle kommid auhinnaks.
Eks Mihkel muljetab oma sõitu
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
1 comment:
Mihkel ei ole võimeline muljetama, sest iga kord, kui ma loen Arturi seiklustest 'noorterajal' hakkan ma kontollimatult lõkerdama :)
Möödasõidud meeldisid mulle ikka kohutavalt. Kohe huvi oli ennast pusshida kõigepealt täpina silmapiiril paistvale kehale lähemale ja siis kui möödas, siis jälle pusshida, et ta tuulde ei võtaks ja kindlasti maha jääks. See üks tüüp, kes minust mööda sõitis, jäigi mind bugima. Järgmisel aastal stardime siis esireast ja kohe võistlustempoga.
Ma brausisin fotosid ka @ www.soodus24.ee/photos ja pean nentima, et uber-Trimmu ei ole üldse fierce. Mingil uudistevabal päeval pikin sealt meie pildid välja ja panen siia üles.
Post a Comment