Mitte enam nii väga WHOOHOO

Esiteks, kurk valutab hull.
Teiseks on vesi ikka veel kõrvas.
Kolmandaks on nägu mingeid punaseid punne täis. Muidugi ma lohutan ennast, et see on nohust ja kindlasti mitte klooriveest.

Ma oleks ikka tõsiselt pulkas kui tuleks välja, et mul mingi kloorivee-allergia. Trikoo maksis 700 krooni ja ujumismüts ei sobi ühegi mu riietusesemega. Prillid on ok.... NOT.

Kolmas liige

mina olen kolmas hemokas. punaste vereliblede arv on mul kuskil 146 kandis, mis vist ei ole päris sportlase oma kuid doonoriks olemiseks piisab. mina ei käi jõusaalis ja ujunud pole ka see aasta ja peale trenni ma tavaliselt loksutamist nõudvaid jooke ei joo.
A tartu neliküritusel olen kirjas. Loodan et ratta- ja jooksu osad lume- või muude ilmastikunähtuste tõttu ära ei jää.

Trennist ja tervisest

Kurk on haige ja nohu tapab, seega mõtlesin et trenni välistingimustes see nädal ei tee. Aga eile õhtul hakkas kripeldama ja mõtlesin jooksma minna, noh prooviks kasvõi 20 minutitki rahulikus tempos. Aga see rahulik tempo oli nii mõnus, et jooksin 74 minutit. Kuna mu vanaks jäänud pulsikell see aasta muid numbreid kui 142 ja 179 näidanud ei ole, siis oli sellegi trenni keskmine pulss 142. Aga kell on mingi selline, et seal ei saa patareid vahetada ja peab uue rihma ostma, aga minu X-shopping pole veel sugugi läbi, seega loen kopikaid. Seni olen jooksnud eranditult ainult hommikuti aga tuleb väja et õhtune jooks on palju huvitavam - Lilleküla staadioni kõrval olevatel väiksematel platsidel mängisid kenad noormehed jalgpalli, prožektorid põlesid, koerasitutajaid oli rohkem, jooksjaid oli rohkem, rongid sõitsid. Elu käis. Ja vaatamata oma haigele kurgule oli ka jõudu rohkem. Ma arvan et see on mingi õhtuteema, et siis ongi energiat rohkem...

Aga sisetrennist siis ka. Jaa, ma otsustasin Mihkli ja oma ujujast töökaaslase Hedi eeskujul ka ujumist proovida. Ma ei ole seda teinud vist 15 aastat. Ei, rohkem isegi, 15 aastat tagasi olin ma pubekas, ja never poleks ma mingis kohustuslikus keka ujumises käinud. Aga. Eile pärast tööd ostsin retrohõngulisest Dünamo poest endale trikoo, mütsi ja täna hommikul ujulast prillid. Nii et minu esimesed 50 minutit basseinis! WHOOHOO!

Ma arvan et ujumine hakkab mul siis olema T ja N hommikuti, jooksmised lükkan õhtutesse ja üritan pikemaid otsi joosta, selle aasta esimese rattasõidu teen järgmisel nädalal. Nädvahh tuleb maal kuldnokkadele pesakaste ehitades. Ja lõpetuseks selle talve kõige pindakäivam vanasõna - ega tali taeva jää (pfff)! Aga tõsiselt, natuke suusatamist veel sel kevadel ei teeks üldse paha.

Ruisud, rratas ja ralomonid

Jaa! Täna käisime Rutaga lõuna ajal mulle ratast ostmas ja õhtul rulluiske. Mõlemad on mul nüüd olemas ja nii ilusad. AT Spordist võtsin veel ka ühed Salomoni multikossid. Ahhh, esimest korda proovinumbrit jalga pannes olin kui ortopeedilises paradiisis. Koss sobis nigu valatult, aga ma ei hakka oma säärtest praegu uut pilti tegema. Praegu istun kodus ja ei suuda otsustada, kummad jalga panna kas kossid või uisud. Mõlemit jubedalt kibeleb.

Kurk hakkab käest ära minema.

Ruisud

Minu esimesed. Jees, beibi!

Treeningnädal 9

Eelmine nädal oli mul suht tagasihoidlik. TN jõusaal, EK ujumine, R joomine ja tisko, P siseratas. Tunde ei lugenud, intensiivsust tõstsin. Pühabane trenn lõppes tegelikult väga õnnelikult, arvestades, et ma olin kaks vasaku jala sokki kaasa võtnud.

Kui juba piltide laemiseks läks, jagan ka meie võistkonna ühte tähtsaimat reliikviat - esimene vormisärk. Tema alles jätmiseks idee loomulikult ISC Adventure tiimilt. Kunagi ulatame meiegi oma raamitud särgi kuldsponsoreile. (Ma ei ole üldse sarkastiline!) Ammu oleks aeg, et ka X A-raja numbrid särkjad oleks.

Nunnu.

Täna külvas Neeme Loorits paanikat oma arvamusega, et A-rajast taastub kuu aega ja tahaks nagu muud ka suve jooksul teha kui kodus ostuda ja taastuda. Ma arvan, et selliste arvamuste lugemine tuleb ära lõpetada ja pigem hüpata tundamtusse vette, kui et aralt varvas ees siseneda.

Selle nädala plaanid: EKR jõusaal, TN ujumine, P ehk esimene multitrenn Lääne-Virumaal. One down, five to go.

Virtuaalne rulluisutrenn

Olgu, pressure on suur (teatepulk, tehnofoob), et otsustasin ka lõpuks kirjutada.

Tutvustus siis - Ruta, tiimi naisliige. Totaalne asjadepede nagu ma viimastel päevadel X-shoppinguga avastanud olen - ma tahan kõiki asju mida ma internetis piltidelt näen, välja arvatud Noname'i kodulehe piltidel. Mihkel arvas et me võiksime sellised mütsid tiimile muretseda (jaa, mulle meeldib nali). Igatahes ostmiseni ma veel jõudnud ei ole. Shoppamine väljaspool internetti on plaanis järgmisel nädalal, kui me läheme Mihklile valima ratast ja minule rulluiske. Veel 2 päeva tagasi ei olnud mul õrna aimugi kuidas rulluiske valitakse, aga nüüd, kui ma olen lugenud tundide viisi foorumeid ja mänginud mingit online rulluisumängu, tean ma täpselt mida ma tahan! Mingid super-wonder-carbonid olid (kuldse ja musta värviga - image is everything) ja 100 mm ratastega (see vist on hea?).

Lisaks virtuaalsele rulluisutrennile käin jätkuvalt jooksmas ja sel nädalal sai ka neljal õhtul Pirita 400 meetrist kunstlumerada tõmmata seni kuni pea ringi hakkas käima. (Ansipit ei näinud).

Post Freudile

Ma olen kahel öösel juba unes näinud Xdreami - täna lausa kolme järjestikust etappi! Ja arvamuste külge xdreami lehel : kus soovitati meie võistkonda kolmandat liiget ja keegi ema oli seal oma tütre nime highlightinud ja kisendas, et HULLUDOLETEVÄ? Tahate teda ära tappa VÄ? Kõige põhilisem punkt mu unest oli see, et A-rada oli võimalik läbida kahes osas - juba kaardile oli kantud nö lühendatud rada, mida läbides sa läksid automaatselt täisraja läbinute järel protokolli lõppu, ükskõk kui palju trahvi nondele ka poleks määratud. Meie jaoks oli see lisamotivatsioon täispikk rada läbida. Üks etapp hakkas Jukola-style lennuväljal, mis oli küll suht mägine. Ja kohe lisaülesande ja takistusribaga, mida ründas siis mingi 300 inimest korraga. Hästi palju tuli mustadest prügikottidest läbi pugeda. Siis ma mäletan veel arvutiekraanilt mingis lasteraamatukogus punktide otsimist (umbes nagu Catching Features) ja suusatamist ja seda, et enamus aega ei olnud ma üldse võistlusriides. Mingi etapp tühistati midway through, sest esiotsa tiimid olid 'kas teadlikult või tähelepanematusest' mingi jamaga hakkama saanud ja siis me olime kõik jõle pissed off.

Aga onu Sigmundit huvitab kõige rohkem kindlasti hoopis see, et võistkonnakaaslased olid mul unes hoopis Tingaling Bojojongi omad :o

Nüüd siserattatrenni! Catching Features demo lope näidisraja läbimine oleks muidu lahe lisaülesanne küll. 10 arvutit ikka suudetakse metsa tuua. See oleks küll veits ebavõrdne nende suhtes, kes seda varem teinud on, aga eks maletajatel oli ka oma lisaülesanne. Ja köieronimine on samasugune hobijas oskus nagu arvutimängud - seal võiks sama hästi kisada, et EBAAUS, ma ei oska!

X-shopping

Nii. Paistab, et mu võistkonnakaaslased on kas tehnofoobid või väga sõnaahtrad. Rohkem võimalusi ei ole - kas üks VÕI teine.

Just siis kui olin eelmise posti lõpetanud, linkis Ruta WILO lehele, kus oli kirjas, et nad sel aastal ei osale. Kurb. Nemad on täiesti enda teadmata meie nime taga ka. Keila-Joa viimasest punnist finishisse me nimelt sõimasime üksteist fair play teemal ja kuna nendel oli selgelt rohkem õigus, siis me tundsime ennast kõik finishis väga halvasti ja otsustasime, et Fair Play peaks edaspidi meie iga võistluse raudpoltjaks osaks saama. Ja et seda korralikult manifestida ja et teised saaks vastasel juhul ka silmakirjakuiks sõimata, tuli see ka tiimi nimesse panna. Ja tasakaaluks siis ilgelt clever teine pool ka Hemohesi näol, et ikka kahtlusemünt õhku jätta. Aga siis selgus, et sel aastal on kõigil pulk näpu küljes ja kõige tähtsam Fair Play punkt seega ineligible ja nüüd on meie nimi siis FPT Hemohes. Ilus nimi.

Siis kui me Rutaga esimene kord selle nime all rogainil käisime, siis oli meie play juba väga fair indeed - korra aitasime autot lükata, korra ütlesime kaasvõistlejale, et ta joogikott lekib. Eks arenguruumi on ja pisike fair play tuleks ka ära teha, kuigi karta on, et meil võib niigi kontrollajaga raskusi tekkida. Sel aastal ongi eesmärk žongleerida oskuslikult tunniste trahvidega nii, et me vähemalt saaks terve raja füüsiliselt läbida ja meid kuskilt varakult finišisse ei suunataks. Ideid on juba selles osas päris palju, aga neid ei saa ju jagada.

X-shopn tõotab ülekäte minna. Ja eriti kui sellest tähtsam osa interneti kaudu teha - tõenäosus, et me kõik kardin seljas stardis oleme, on hetkel suht suur. Aga noh, ilu nõuab ohvreid ja tuleb riskida selle nimel, et me metsas kõige druulimas outfitis oleks :)

Minu "trenn" edeneb praegu nii hästi kui see ilma varustuseta võimalik on. Eile sain basseinis küll valusa näpuvigastuse, aga näitab juba paranemismärke ja kuna paistes ei ole, siis ehk pole ka luuga mingit jama. Täna enne ja pärast jõusaali jooksin ka kaks ringi ümber platsi - esimesed baby steps niimoodi ennast liigutada. Viimased jooksusammud tegin teab kus - Libahundil?

Nüüd ei tohiks mul paar päeva küll midagi öelda olla, niet ANNAN TEATEPULGA ÜLE!

All systems GO!

OK, mina olen võib-olla meist ainuke grafomaan, aga idee poolest kirjutame me siia siis kõigest, mis meil oma x-dreami püüdmisel ette tuleb. Tutvustus! Minu tutvustus... teised tutvustavad ennast ise. Ja kuna meie link on võistkondade nimekirjas üleval, siis ei saa lubada mingit poolikut tutvustust. Kõik peab olema väga väga VÄGA.

Mihkel - Captain Klaa.
Kogemused? Eelmisel aastal Winter X, B-rada ja palju trahve ja lolle vigu. Sel aastal Winter X, A-rada ja kahtlemata flawlessness. Veel tahaks teha 2 Libahunti Tingaling Bojojongiga ja TA OK rogaini ja Ruta nõuab ka Soome 24h rogainile minekut. Võib-olla ka Siku matkaseiklus? 36h jääb kahjuks vahele :(

Siis kui kõik on ennast ära tutvustanud, siis võtaks üles teemad 'How We Came To Be' ja 'Vehime trenni nagu kuulutuses lubasime' ja 'Lähinädalate plaanid' ja 'Uisujahil' ja 'Rattajahil' ja teised sellised. Pikapeale kaob ehk ka pressiteate stiil.