Oi, kuidas mulle see pilt meeldib. Tulin, nägin, möirgasin.Nädalavahetuse veetsin võistluselt võistlusele liikudes ja vahepeal ka neil võistlustel võisteldes - plaanis oli Ramirendi kevadjooks laupäeval ja Tallinna rattamaraton pühapäeval. Eesmärke ei olnud kummakski - jooksudega on nagu ikka, vormi ei tea. TRM oli distantsi mõttes korralik upgrade võrreldes Jõelähtme matkarajaga, seega selle põhjal ei osanud ka midagi arvata - stardis mõtlesin, et tra, finiš pannakse 16.30 (start 12) kinni - kas ma ikka jõuan??
Ramikas oli tore firmaüritus. Hea, et nad praeguse 'retsessiooni' raames sellist asja ikka korraldada viitsivad. Siimann tervitas, Sulo laulis, fitness-tibid tegid massidele ühisvenitust. Osalesin huviga, sain paar uut muuvi tantsupõranda jaoks. Stardis ma ennast nii taha kui võimalik ei sättinud - jooksus on nagu enesekindlus suurem kui rattavõistlustel. 100+ numbrite jaoks oli teine stardikoridor nknii, niet eriti kiiresti stardist minema ei saanud. Jooksust endast ei mäleta midagi, Lükati silla juurest pikk tõus üles võttis ikka päris võhmale. Tagumise lameda sirge suutsin kildi isegi 4.04 "pressida" - 4km lõpus oli aeg 17m ja hakkasin mõtlema, et ideaalse jooksu etaloniks võetud 30-minutine lõpuaeg polegi nii võimatu, eriti kuna sealt oli põhiliselt mäest alla, aga finishis lõpuks 32.14. Häiris see, et kilomeetri-sildid nii kaootiliselt olid - ainult 3, 4 ja 5 vist - 500m enne lõppu oleks ikka võinud kiljata mingi silt, et pushi nüüd. Lõpus venitasin veel tibide läheduses ja sõitsin noppelt koju, sest laupäev oli väga minutipealt ära planeeritud, et jõuda Tartusse vennasünbile ja siis veel mujale jalkaõhtule ka. Nüüd jõudsin TRM-lt koju ja leidsin, et Ramikal olin ma 62. kohal 487 lõpetanust - vau! 30m oleks juba peaaegu auhinnalisele kohale jõudnud :) Kohapeal kommentaator hakkas kohe peale mu finishit kobisema midagi masside saabumisest ja selle peale ma arvasingi, et olen kuskil keskel vms. ENT. Ei julgegi sel aastal Pühajärve ja Ülemiste jooksudele minna, sest nendel on vanast ajast suht hea märk maas ja see teeks meele nii härdaks kui neile nüüd miski tunniga kaotaks. Pulss 194/183. Hea, et süda ikka üle maksimumi lüüa jõuab. Sellise tempo juures muidugi ei tohiks..
Eile õhtul hoidsin jalkaõlledega tagasi, et täna tippvormis olla. Enne muidugi muretsesin, et äkki tapab see mind väga ära ja Jukola ikkagi järgm nädal ja äkki oleks pidanud matkarajale panema. Hea, et ei pannud, sest TRM oli ni fun fun fun. Kuskilt foorumist lugesin, et on ainult 2km kruusa ja ülejäänud metsateedel - mõtlesin siis, et pisemad teed kui Jõelähtmel, aga ei just samasugused, korra pidi ainult üle raiesmiku sõitma. Ma olin stardis enam-vähem ainuke pika särgiga. Sokk oli mul ka pikk kaasa võetud, aga seda sai alla rullida. Enne starti hakkas joogikott lekkima ja siis paaniliselt võtsin meetmeid kasutusele, et ta seda rohkem ei teeks. Ratta külge ei pannud üldse jooki - ma ei teagi nüüd, kust mugavam võtta on, vist ikka raami küljest - seda nisa on hoidjasse nii vastik tagasi toppida ja selle ajal ma veel lüpsan sealt osa jooki välja niet kints oli pidevalt joogine. Ma alguses mõtlesin, et rattavõistlus, nknii ei tunne stardis kedagi, aga näe, kohe ronisid minu gruppi ka Piia Paasma koos vennaga, Raivo Erik ja Jüri Mõis. Jolly! Kuskil pidi Rain ka olema - rajal mõtlesin, et talle võiks mitte rohkem kui 40s kildile kaotada. Eks näis, mis tegelikult juhtus. Piiast sain ma 9. kilomeetril lõpuks mööda ka - oleks põnev näha, palju ma tast ülejäänud raja jooksul ettepoole sõitsin. Anyways, stardiplagu alt sõitsin läbi praktiliselt nii tagant kui veel oskasin. See viimaste sõitjate julgestus-ATV sõitis must suht kiviviske kaugusel kuni esimese tõusuni. Siis oli tropp koos ja selle tropi hulka ma jäingi. Kõik oli hästi liivane ja ilma prillideta ei olekski võimalik sõita olnud, sest siis oleks pidanud pool aega silmast sitta välja kraapima või siis kinnisilmi laskumisi võtma. Igatahes ma alustasin kiiresti tõusmist, eriliseks trumbiks olid mul liivaste tõusude joostes võtmised, kus ma alati nii 4-10st tüübist mööda sain. Mäest alla sõitsin jälle mina ettevaatlikult, aga seal ei jäänud teistel jälle muud üle kui selja taga ära kannatada. Lõbusaid asju ikka juhtus ka - enne TP1 ma just mugisin müslibari mingi tee peal ja siis läks must äkitselt mingi 20-pealine kari mööda, keda ma ükshaaval söönud olin. Nõme. Igas TP's otsustasin ainult 1 magneesiumi võtta ja laua pealt siis lonks vett peale. Ei paistnud küll, et keegi sealolijaist oleks osanud mul aidata ketti parandada :) Sõitsingi kogu raja praktiliselt 1000+ numbritega koos, ainukesed tillemad olid teeäärsed parandajad või siis katkestanud, kes vastu sõitsid. Siis ainukesel kruusaotsal teenisin ma ka tiibukasvatavat respekti mingi rongijuhi silmis, kes must mööda sõites ütles, et võta sappa. Ma olin just rongi nina all ilget spurti teinud, et enne nende möödumist mingist tibist mööda saada ja ju see siis paistis NII impressive tempona. Nats võttis mul aega, et nende saba uuesti kätte saada, aga suht lahe oli sabas suruda. Metsa vahele jõudes miskipärast võeti tempo maha ja ei mindudki ühise glorious finishini ja mul ei jäänud muud üle kui neist mööda minna. Thanks anyway! Muidu läks tavalise seljapüüdmise stsenaariumi järgi, aga mingi hetk tuli matkarada sisse ja siis kadus nagu point ära, sest enamus selgu oli just nende omad. Lõpu 5 kilomeetriks sain lõpuks oma tempo inimeste hulka, mingi tibiga sõitsime üksteisest mitu korda mööda ja karjusime aeglasematele, et VASAKULT! või PAREMALT! Enne lõppu ma mingi liivatõusuga jooksin taga siiski piisava vahe sisse, et paarikümne sekundiga finishis võita. Lõpuspurdi küll oma vahetu vastasega viimast 500m sprintides kaotasin, aga fun oli ikkagi kimada. Söögist oli mul kaasas aprikoosi, millest jäi jälle pool järele + 2 müslibari, millest sõina ainult ühe. Peaasi, et juua jätkub vist. Shleha kaanisin sisse 15km enne lõppu - võib-olla andis mingit jõudu? Igatahes seisma ei jäänud lõpuni, äkki just tema pärast? Kohe peale seda hakkasin ma luulusid nägema ka kusjuures - autoteel vaatsin laskumisel mitu korda, et OH! auto tuleb vastu. Valge auto, kusjuures ja minu arust oli VAZ 07. Aga ei tulnud. 35. km paiku hakkas ka tagumik protestima. Praegu tahaks ennast beebitalgiga turgutada, aga pole. Selg valutab ka ja vasak käsi suriseb nagu oleks surnud, aga nagu ei ole ka. Verd vist ei jätku sinna. Eks kuskile tulevad ametlikud fotod ka, iseasi, kas mina seal peal olen. Igaks juhuks tegin endast foonifoto massidele oglemiseks. Ma olin näost veel isegi vähe sitane.
Ametlik aeg tuli vist 2:54 - poole pealt hakkasin vaatama, et 3h oleks hea eesmärk ja täis ta tuli. Seinaprotokollis (ja diplomil) on koht 921. - igati rahuldav. Palju startijaid oli, ei teagi, mu number oli 1371. Kui regulaarse Elionitamise tagajärjel saaks kasvõi ühe stardigrupi ettepoole, oleks stardis võit juba märgatav. Mingeid vaheaegu üritasin ka võtta, aga kes nüüd tagantjärgi neist aru saab. Pulss 189/162 - maksimum ikka ronis iga tõusu järel vaikselt ülespoole, esimesed 10km nagu üle 160 eriti ei läinudki. Tulemuste lingi teen kõrvale siis, kui need kuskile üles pannakse. Siis selgub ka mitmes ma naistest olin - Ramirendil vist kuues.
Stamina on lõpuks saanud ka oma rahvatriatlonikalendri üles. 3 neist toimuvad Tallinnas ja Valga oma on mul ka suhteliselt plaanis, niet võimalik on üldkokkuvõttes kuldlindu (?) püüda. Esimese toimumisaeg on veel õhus, aga tollel jaanieelsel nädalavahetusel kavatsen ma nüüd, kui Elion üle elatud, kindlasti 100KP jooksule minna. Triatloni kuupäev ei ole veel kindlaks määratud - lehel on kirjas, et täpne päev selgub hiljemalt 6. juunil -YEAH, RRRIGHT!
Järgmine nädal - tahan teisipäevakul joosta Jukola-moraali buustimiseks ilma vigadeta ja täistempoga H21C raja. See on ka ainuke trenn, mis ma enne Jukolat teha saan, sest puhkus sai nüüd läbi ja tööl tuleb vist pikki õhtuid veeta - kuskile on ju vaja ka jalka mahutada. Taffy. Jukolal olen oma lemmikvahetuses - teises. Üle-eelmisel nädalal tegin ka kaks 15-kildist jooksuringi. Parema kintsukondiga on nats jama, kipub valutama lõpu poole. Muidu püsis tempo nii 5m/km - tolerable, aga mitte midagi rõõmustavat. Rada oli ka täitsa lapik ja üldse mitte 410 tõusumeetriga, mida Soomes lubatakse. Ehk vean lõpuni, sitemini kui eelmisel aastal ei ole võimalik joosta, kui just maakera-suurust viga ei kavatse teha. Xdreamini nüüd 3 nädalat, eelinfo stardipaigaga oli täna X lehel üleval, polegi enam niiväga Karksi-Nuia. Võrtsjärv on vastikult lähedal, aga jõel kanuutamist eriti ei tahakski. Kõik võib veel juhtuda muidugi. Nüüd oleks veel tarvis kolmekesi paar korda "üht-teist" koos teha sh palju maksa süüa. Aeg läheb tõenäoliselt väga nobedalt.
Soome rogainil oleme tõesti kirjas - nimeks pandi miskipärast "FTP" Hemohes, kuigi ma ei mäleta ühtegi lahtrisse sellise asja kirjutamist. That's really purr.
Lisasin meile ühe sõbra - Firmasport. Nad
kirjutasid meist peale esimest X etappi. Väga nunnu. Oleks siis juba võinud pilti ka teha. Ma eriti ei mäleta neid nii märkimisväärselt pikalt meie sabas tilpnemas, aga noh eks nad ise teavad.
