Uisk kotis

Täna viimane ring Tabasalu. X-i lähedust oli rajal nähe teiste musuguste kakerdiste näol. Jälle ei saanud alguses eriti minema. Muraste suunas sõitsin normaalseid 3.04-3.25 kilte ja olin kohal 24.30, mis on mu sinnasõidu otsa rekord. Nii kui otsa ümber keerasin, selgus ka põhjus ja see oli funky vastutuul ja kohe hakkas sadama ka niet tingimused muutusid suht märkimiväärselt. Punnitasin ikka edasi, kuigi esimese kildimärgini (~2,5 km pööramispunktist) sõitsin 2,5 minti kauem kui taganttuulega. Allamäge testlõik seekord 3.05, mis polnud ka üldse paha. Pikk liug on v.v.hea, aga alguses koperdan hästi palju. Laupäeva hommikul peab vist enne starti veel korra jala rajale panema. Koguaeg tuli 52.30, 2,5 minti sitem kui uisurahulolu päeval. Bring on the x.

Uisurahulolu my ass

Ma olen nüüd regulaarselt Tabasalu tiiru toksimas käinud ja tõesti iga kord on järjest hullem. Ma ei tea mis amazing tähtede seis mu 'uisurahulolu' päeval oli. Peale seda kui täna nii kolmanda kilomeetri läbisin ajaga 3.55, otsustasin, et back to basics is where it's at ja hakkasin lihtsalt pikki liuge tegema. Esiteks ei koormanud selga nii palju ja teiseks isegi liikus natuke. Esimene ots oli räiges vastutuules ja ajaks sain 29.30, mis oli neli minti sitem mu seni siteimast. Tuju polnud just laes. Tagasi lällasin aga 25 minutiga, mille sisse jäi kiireimaks kilomeetriks 2.49, aga tunnistan et see oli suhteliselt sõbraliku kallakuga ka. Koguaeg 54.30 on isegi parem kui paar viimast korda, kui lõpp täitsa ära lagunes. Ka oli keskmine pulss täna 165 tavalise 175 asemel. Jalad on mul juba nüüd maksimaalselt iksis ja ratas rullub enam-vähem külje peal

Hoopis meeldivam oli see, et rajal oli ka "otsene konkurent" Riho Vaude 2st. Lust oli näha tagasi liueldes, et vastu tuleb keegi väga koleda ja kandilise tehnikaga ja eriti siis, kui selgus, et see on keegi, kelle vastu varsti võistlema peab. Väike Eensaar kirjutas ka, et ta ei ole eriti uisuga sina peal, aga ma mõtlesin, et tippmeeste keeles tähendab see, et kaotab kildil 5 sekki vms. There's hope there's hope.

Laupäeval Ülemistet jooksin legendiga "pulss 150" ja suutsin seda Mercury trio selja taga tiksudes hoida, kuni rada metsa keeras nii 10-11k kandis. Siis hakkas mul väga kiire ja lubasin pulsi 170-ni, lõpusirgel kaasporrurite tuules ka 190+. Kusjuures mulle väga meeldis see hetkeks täiskiirusel kimamine. Ma oleks kindlasti oma 100m rekordi jooksnud kui mu pusshimist jätkatud oleks, jalg oli väga lahti.

Homme puhkan, kolmapäeval tiksun Swedpanga jooksu (või peaks just agressiivsema trenni tegema?), neljapäeval veel üks uisk ja siis lauba xxxx. X-uudistes on kirjas, et uisusõbrad leiavad oma kommi. Ma loodan, et see ei ole laskumine Tiskresse (ega tõus Tiskrest ka eriline komm ei oleks). Täna on igatahes tuju selline, et ei tahaks endale viimaseks etapiks asendajat.

Uisurahulolu

Täna käisin uisutamas, et mitte Tartu puhkusele neid kaasa tassida. Sõitsin Tabasalu sirget, mis tõenäoliselt ka X4'l kasutusele tuleb. Ja mulle meeldis! Tehnika oli jube, aga mida edasi seda väiksem x-jalg oli. Ühe spetsiaalse kildi suutsin läbida 2:57'ga, mis jääb Elo 2:39-le küll veel kõvasti alla. Asfalt oli ka hästi hea. Kõik see lõppes sellega, et ma otsustasin uisud Tartusse ka kaasa võtta. Ma ei tea, kuidas ma ratta ja uiskude, 2 nädala elamisasjade + kotitäie tööasjade + arvutiga homme rongi peale suudan minna. Keegi ei sõida peale 4 Tartusse? Long shot, but who cares!?

Ja me lähme Porruga täitsa kogemata ka Alar Sikule "tehnikat lihvima".

Uisk on ridikõšš!

Täna läksin siis esimest pre-x uisku tegema ja see oli kohutav. Ma kakerdasin, tippisin, sõimasin ja lehvitasin kätega ja pool aega lihtsalt liuglesin rattad paralleelselt, sest iga kord kui hoog suuremaks läks, oli ta lihtsalt LIIGA SUUR ja tee oli LIIGA KITSAS. Plaanis oli kaks ringi sõita, aga nüüd tulin peale esimest ära, et masendus liiga suureks ei läheks. Proovisin küll mitu korda, et okei alustaks täiesti primitiivse non-tehnikaga ja vaikselt saaks asja käppa, aga ei. Iga kord kui asfalt veidigi ebatasane oli, kohe selg püsti. Üldiselt hoidsing sellist algaja rind ees kumerust. Paistab, et mingigi koha saavutamiseks peame me enne uisu algust olema nii 2 min/uisukm edu sisse kruvinud.

Kõige kurvem on see, et eile oli täiesti amazing Trummi-Harku rattatrenn, mille raames sain ka oma 50kph kätte. Moraal oli nii kõrge, viitsimist rassida ka ja õhtul kodus oli x-täkk properly peal. Sitt, et sellest nüüd ainult null järele jäi.

On a brighter note (kuigi ka see pole TEAB MIS bright), lambi sain tööle. Oli tarvis ainult see 'korra kasutusjuhendi abil sisse-välja lülitada'. Gosh, milline lammas.

Uisudebüüt 2009

Täna võtsin osa Arcticu välistrennist a la rulluisk. Põhiliselt oli tegemist tehnikatrenniga ja selleks, et ka endale midagi meelde jääks, siis tipin siia ka, et:
- raskus tuleb hoida tagumistel ratastel (ma olen alati hästi ette kummardunud. Lõpuks sain ka kükkistme suht hästi kätte ja sõitsin nii, et keha liikus otsejoont ja jalad puusast allpool lihtsalt vehikisid ja VÄGA coool oli).
- sõita tuleks rohkem rataste välisküljel. Lisaks mu naturally charming x-jalale pushib ju uisk veel sügavamale iksi, niet ma ei usu et ma sellesse nirvaanasse kunagi jõuan. Iga kord kui jalg all sirge on, on muidugi tunda, et see on higher state of consciousness, aga mis teha
- tehti kolme moodi pidurdamist – t-pidur oli täiesti lootusetu, sest ma keeldusin jalga maast lahti tõstmast. Siis olid lahedad suusahüppaja harjutused, mis mulle väga meeldisid, tehti veel trikka-nippa ja õpetati murule sõitmist ja üle servade. Murul saab ka ilma tippimata sõita muideks. Väga braa oli. Siis kui kõik läbi oli, suuunistasin Kakumäe ringile, et tsekkida, kuidas eelmise aastaga võrdleb. 19. aprillil 08 olin ma sõitnud sama ringi 24.45-ga ja seekord läks 29 minutit. Mitte nii halb, kui 2008 märtsi lõpus sõidetud 33. Ma usun, et areneda veel on. Nüüd jääb enne 36h väga vähe võimalusi veel proovida ainult. tuleb vist julmalt mõmda päeva ruisk sisse kirjutada. enesekindlus tuleb päris kiiresti tegelikult. Võistlusele peaks ainult hüppeliigese ümbre mingi pehme švammi installima, sest vooder hakkas jälle rõvedalt hõõruma.

Homme hommikul lähen jooksma. Puhkus on ikka "amazing"

Pre-uisk Tõnuga

Paide etapilt jäid ära nii Esko kui ka Sixten ja X foorumi kaudu saime endale eile siis Hiieqnn Tõnu üheks etapiks. Täna käisime koos uisku jalga harjutamas ja päris fun oli. Ta ei tundu küll selline mees olevat, kes endale mingi shoddy Trimtexi särgi lubab selga panna võistluseks. Ja ma saan tast aru ka, Trimtexi stuff ikka sakib täiega. Aga selles pole point.

Nüüd on mul nädalake puhkust (peale X-i). Siis saan õhtuti maal pimedas kirjutada Alar Sikust ja Soome rogainist pikalt ja haigutamapanevalt. Kuskil maailmas ei ole niikuinii keegi veel selle rogaini kaarte uploadinud ja mul on need juba sisse skännitud ja vaid ootavad "sumedaid augustiõhtuid".

Pikad puhkused on sportimisisu suht ära võtnud ja Paidesse läheme täiesti vana rasva pealt. Aga siis hakkabki sügis ja uue isuga trennitegu.

Uisutada mulle jälle päris meeldis, kuigi Tõnu oma praktiliselt täna ostetud uiskudega oli sama kiiruse juures hoopis effortlessim kui mina. Rocca kooli juurest on Stroomi poole nii ilus asfalt pandud - seal tahaks küll veel sõita. Aga kuradi parem uisk ikka suriseb ja ei kutsu endaga sõitma. X paar kilti kannatab ära.

Valga Rahvauisk ja Valga Rahvatriatlon

Rõhud sõnal "rahva". Tagantjärele oli suhteliselt mõttetu sõit riigi teise otsa. Aga õppisin ühe asja – uisutamine on boooring. Ma ei hakka ju nüüd madalaid uiske ka ostma lihtsalt sellepärast, et nondega on esiteks võimalik üldse rohkem kui 20km sõita ja teiseks, et nendega on lihtsalt kordi lihtsam kiiremini sõita. Vastik oli kakerdada.

Valga nädal hakaks mul hoopis squashiga neljapäeval. Nutsin kogu nädala alguse, et üldse ei valuta kuskilt peale Xdreami ja squash tavaliselt alt ei ole vedanud. Nüüd vedas. Suht boo, aga ülehomme jälle. Järjekordne ala, kus ma ei viitsi ealeski õiget tehnikat selgeks õppida – nagu uisutaminegi. Siin vähemalt ei sõltu piduramisest nii palju.

Enne Valka-jõudmist sain veel ekselda Valga-lähedastel liiva uppunud teedel. See oli mu lemmikosa esimesest päevast + Harimäe otsa autoga ronimine ja mööda pisikesi Riiviku teid pidi sõitmine ka. Kruusateed rokivad.

ANYWAYS. Mingit motti startida ei olnu – kõik asjad unustasin kas koju või autosse – prillid, kindad, muss. Kahjuks olid olemas just uisud ja kiiver niet starti mind lasti. Enne pidin ära vaatama veel laste 1km ringi stardi, mis ei süstinud optimismi, et mulle mõni kaasõitja üldse jääda võiks.

RAHVArullist oli asi muidugi kaugel. Ma sain aru, et kohalik tipkond oli kohal olnud. Stardis olin LOOMULIKULT tagumises reas – mass kimas välja ja kohe käis üks perseli. 500m peal oli pööre ja tagasi mööda kergliiklusrada. Kuna pöörde võtmine mul juba nii aeglane, siis selleks hetkeks olingi juba ainult ühe tüübiga kahekesi. Rada oli õnnelikult normaalselt üles ehitatud – "üles" roniti mööda kitsast kergliiklusteed ja alla tuldi mööda maanteed. Oma ainsa konkurendiga sõitsin esimesed 2 ringi siis nii, et mäest üles tema rutem, mäest alla mina. Kolmanda ringi lõpus laksisin tast siiski mööda ja neljandagi olin veel ees.

Liidrid said mu ringiga kätte täpselt samal sekundil kui ma esimese ringi lõpetasin – kaks korda aeglasem olin niisiis. Kui nad neljanda lõpetasid, olin ma juba 50m finishijoonest üle – suur areng oli toimunud. Kui nad kuuenda lõpetasid, oli mul jälle veel 100m minna. Aga siis oli juba ka äikesevihma alanud. Neljanda lõpus ma tulin üldse ära, sest uisk lirtsus ja surus sellele kannakuulikesele vms vidin see seal all jala küljes on. Ühe korra sõitsin lombist läbi ka, mis üle raja sõitis. Not funny. Uiskudega sain mahti tegeleda alles eile õhtul. Ühel uisul kaks ratast üldse ei liigu, mis nad keskmiselt üldse kiirust arendada lubavad on täitsa küsitav. Otsin nüüd uisuhooldust. Öelge, et uisuhooldus on olemas. Uisuvõistlustele enam ei kipu, kalender ka kohe tühjem. Mu konkurent sõitis ühe ringi veel ja tuli ka siis ära. Peale tema lõppu korjatigi juba finish üles. Ma oleks seal veel tund aega tiirutanud kui oleks rajale jäänud. Kontrollaega polnud ka nagu kusagil kirjas.

Pühapäev oli juba hoopis parem. Hommikul korjasin Kadri (Seiklusporr) peale ja üksmeelne otsus oli, et võtame paremaks autossemahutamiseks ära mõlemad esirattad. bAAAd :( Kohapeal selgus, et me mitte ei oska eriti ratast allagi panna, vaid ikka valetpidi ka. Mingi tüüp tuli aitas meid siis, aga mu ratta pidurid jäidki vastu ratast käima. What boo! Tõesti. Tegime küll juttu piduri sõidu ajaks lahti tegemisest, aga see läks meelest. Vaatasime enne starti laste starti ja moll vajus jälle pikale – kõik oli nii uber-professionaalne ikka võrreldes meiega. Vahetusalas 10 sekundit, meil olid ikka kaasas käterätt ja kamm. Panime siis ühtteist kõrva taha ja ratsisime oma vahetusala kastikeste sisu. Enne laste starti olime kindlad, et meid aetakse selle kõige kaugema poi taha ujuma ja vangutasime peakesi, et täna siis uppumissurm jne. Aga näe, laste 100m oli nii tilluke. Vee peal kauguste hindamises pole vist eriti tugev – hea Xdreami lisaülesanne – mitme meremiili kaugusel on paat, millest lehvitab naljamees Siim?

OK, ujumine kohe väga agressiivne ja intensiivne ja märull. Mingid "lollid", kelle krool on veel kole ka, tegid oma koledat krooli just massi sees niet igaühe jaoks jagus hoope. Teine "loll" jälle hingas ühelt poolt ja üldse ei tsekkinu, kuidas ta kõrvalujujale sisse sõidab. Eksole. Poi juures (130m?) vaatasin tagasi, Kadri oli ehk 5m taga, konkurente veel oli ka nii 5-6. Tõstsin konnatempot, möödusin mõnest puhkajast. Lõpusirge 50m ehk oleks pidanud kõvemini tõmbama ja isegi oma libakroolile üle minema, käsi nknii rohkem sel päeval vaja ei läinud. Igatahes Kadri oli mulle selga jõudnud ja tegi selle kõigile kõvahäälselt teatavaks (:P) Vahetusalas läks päris ruttu – jalg kuivaks, sokk otsa, koss jalga, kiiver pähe, särk selga, PRILL ETTE. Kadrile tegin ära. Rattasõidus hakkas kohe raskelt minema, ratas vigises ka ja ma needsin oma tihedust, et ma stardis eespidurit lahti ei teinud. Hambad ristis tõmbasin esimesed 5km ära. Kadri hoidis sellist head 50-80m vahet. Siis tulin maha ja võtsin piduri maha – ei teagi kas aitas. Ikka oli sama raske. Ju siis oli viga mehes. Kuigi juhen keelas tuulessõitu (kuidas seda vältida saab?), leidsin siiski lõpuosaks oma tempoga sõitjad ja sain natuke liikuma. Teine vahetusala polnu enam muu kui ratas siruli (keegi hea inimene oli selle pärast jälle torule pannu) ja jooksu. Oma rattakonkurendiga hoidsin ühtlast vahet, tempo oli talutav. Jooksin mõnest mööda, eesjooksja jäigi ette. Joy. Kadriga õnnestus siin lõpuks natuke repsectable vahe sisse teha. Lõpuks sain vist paari minutiga ette. Stamina amatööride võistlus, tulemusi muidugi ei ole – triatlon.ee all on meie stardi tulemused küll, kuid ainult "Harrastajate" omad – meie kui "rahvatriatleedid" olime teises arvestuses ja selle arvestuse tulemused on juba hävinud. Kuidas sellest etapist koondtulemustesse kirja saab, on küll müstika, sest esimene rahvastart ujus ainult 100m. wtf.

Ma eile õhtul nikerdasin rattaga natuke ja kui settingut mitte liigutada, siis ratas isegi jookseb. Nüüd jääbki igaveseks nii? Böö. Täna pidime Rutaga pre-EMV rattasõidu tegema. Jääb homseks. Eestikatele, paistab, et läheme rongiga. Old Skool.

Järgmine võistlus Eesti MV rattaorienteerumises Valgehobusemäel. Kõik Winter-X sihid saab sirgeks sõita. Õnneks on kaart värske. Ruta 2xN21E, mina viilin tavarajal M21A'l, lühirajal kõmmutan koos eliidiga. Naer lubatud.

Ei mingit puhkust

Ma olen sellest juba Rutale rääkinud, seetõttu ei viitsi hästi uuesti tippida, sest exclusivitety (vms) on juba niikuinii läinud. AGA.

Eelmine nädal oli puhkusenädal. Aga kuna pead tõstis tarvidus sõita Lõvna-Eestisse, tuli ka nädalavahetus paksult üritusi täis ehitada - nagu ka eelmine kord, aga siis tuli lumi maha. Seekord piirdusid plaanid kahe uisutrenniga ja Ilves-3 2. päeva avatud rajaga.

Ükshaaval. Esmaspäeval testisin post-X vaba päeva, aga nagu juba mainisin, oli see suht mõttetu. Massaaži proovisin enda peal esimest korda ja see oli ka mõttetu. Tibimassaažlad on ikka hoopis muudeks eesmärkideks ehitatud isegi siis kui nad asja sportmassaažiks nimetavad.

Reedel sõitsin Tartus otse Lauluväljaku uisuletti. Alguses ei saanud vedama! Alati on mingid hullud rajal, kes veel kiiremini sõidavad. Shudder. Märtsis sõitsin 12 ringi 49 minutiga ja parim 3.35 - nüüd sain parima ringi 2.31 ja kokku 15 ringi 44m - üle 3m ring oli ikka tõsine puhkus. Ja mulle nii meeldib ja tehnika osas on nii palju arenguruumi! Tallinna Uisusõitu täitsa ootan, kuigi asfalt nknii kordi sitem ja võõrad kurvid ja kohad, kus peab pidurdama kärbivad kindlasti tiibu. Ja see, et oma tippkiirusel võistlen ikka viimases viiendikus. Loodan, et juhtub sama, mis Jõelähtmel.

Laupäeval pidin siis avatud rada jooksma, sest ei olnud reg.tähtajaks veel kindel, kas mu kand elas X üle v mitte. Elas ilusti. Hargla on muidu ilusa mäega koht, aga mu rada oli 60% just selles igavamas soises osas. Kaardi lugemisega sain hakkama, kuigi ühes kohas sattusin paralleelsituatsiooni ja hängisin vale mäe otsas ja skoorisin 5-minutise vea. Terve rea mingeid H16 poisse sain endale sappa, kes kõik usinalt mind usaldasid ja ei jooksnud must kiiremini ka. Väga uhke tunne. Peale oma vigade tegemist sain lõpuks jalad ka orralikult perse alt välja, et mingeid selgasid enne viimast punkti püüda. Lõpusirge tegin Jürtsile 6 sekundiga ära ja seda pole ma kindlasti kunagi saavutanud :) Piidu-pidu. Mercury laagri eest pidin loomulikult max-tempoga mööda jooksma, et demonstreerida oma Jukola-valmidust. Ja erinevalt külaüritusest Klooga Xdream, tehti siin must isegi 2 pilti! Täispikkuses, fokuseeritult! Kokkuvõttes sain siiski Taavi Nurme järel 2. koha - võitsin teda kõikidel etappidel peale nende 3, kus ma viga tegin - ebaaus.

Pühapäeval käisin õhtul enne Tallinna-sõitu veelkord uisus, legendiks oli 20 ringi tunniga, aga kuna aega oli ainult 45 minutit, siis ei oleks see kuidagi võimalik olnud. Sõitsin siis nii 2.40-2.50 tempoga kuni 13. ringil mingi väga loll laps ei suutnud sirgelt sõita ja ma pidin ta pärast võssi sõitma. Hea pehme võss oli, laps ka asflaldi peal siruli. Sõimasin teda sõnu valimata, ühel uisul raisk üks ratas kiilus kinni ka. Aga no laps oli ka tõesti loll, ta juba enne tõestas seda keset rada pikutamisega. Ma ei tundnud ennast üldse halvasti. :$ Kui üldse millegi pärast halvasti tunda, siis selle, et üks hull sõitis ~3 ringi iga mu 2 ringi peale ja tehnika veel koledam kui mul. Iu. Igatahes nädalavahetus taastas mul trennihuvi, elu sai nädalaga nähtud piisavalt. Ma loodan, et ma sellega Rutat-Eskot ei ehmata - nad tahtsid kindlasti jaanipäevani lebotada. Nüüd teen juuni alguseni ainult jooksu, et Jukola tasemel olla, siis hakkan jälle ratast sisse pikkima. Libahundile lähen nüüd ka ainult mina üksinda. VÄGA SUUR pettumus. Kadri läheb samal ajal Mona-X'le - isegi tahaks.

OK, eks ma siis järgm esmaspäev kirjutan jälle.

Hahahahahaa! Böö! @ Skike mafia

Lugesin Ruta superlatiividega üle ujutatud posti ja suunurgad kiskusid väga kõveraks. ALLAPOOLE kõveraks! See tähendas, et mina olin automaatselt uisuetapi kõige aeglasemaks relegeeritud ja see olukord ei meeldinud mulle mitte üks TEPS. Tuli siis tänasel puhkepäeval uisud alla ajada ja trenni minna. Ilm oli (on siiani) väga kaunis ja nii ma higistasin siis koos tuhande ratturi ja rulluisutajaga Kakumäel kaks ringi. Ja mulle nii meeldis! Keel väljas suust, veri ninast! Alguses kakerdasin, aga lõpus liikusin juba miski 3.15 kildile tempoga, mis oli vääga nauditav. Ei hakanud ma enam suure kiiruse pealt tippima, ega keppe tahtma, ainult lükkasin hoogu juurde. See ring, mille ma enne viimase lume tulekut 33 minutiga, sõitsin täna juba 24.45-ga. Ainuke pisike mure oli see, et sokk oleks võinud pikem olla. Pulsi sain tõusul isegi 183 peale, mis tegi ka rõõmu.

AGA! Positiivse poole pealt veel see, et superpidurdajad nagu Ruta & Esko nüüd on, saavad nad mind igal laskumisel püüdma hakata ja kurvidest mind õrnalt kätel kandes sujuvalt läbi viia. Elu on nii ilus. JA! Kaarti ei kavatse ma ka lugeda, sest uisutades on mul nknii pea all põlvede juures ja lõõtsutan samme lükata. Ma ei tea küll kui punktirohked eelmiste kordade uisuetapid olnud on - või on need ainult edasi-tagasi tiirutamised olnud? Skike-tüübid peaks kuskilt suusa-o kaardihoidja laenama ja selle siis u-etapi algusesse jätma. Siis vähemalt on neil ka midagi teha sel ajal, kui ma uiske tund aega jalga ajan. Või noh, järgmisi o-etappe saab ka ette lugeda.

Homme Jõelähtme. Legendi juba trükin. Kloogani 8 päeva.

Kes on Ruta? AKA pühapäev Pirital

Eile, pühapäeval, oli meie kauaoodatud privaatkanuusession Mišaga. Nagu alati, ühest asjast meile ühte päeva ei piisanud ja nii kogunesimegi kell 9.40 Lükati silla juurde, et kõigepealt Kose-Lükati kaardilt tund aega mingeid vanu punne otsida. Tegime siis seda tund aega. Väga hulle kalasid ei mäleta, motivatsioon oli madal nagu varahommikul ikka ja eriti kiiresti ja süvenenult nagu korraga ei viitsinud. Suunaga joostes kaldusime alati ära :) Mingi hetk metsas tuli meelde, et see on esimene kord, kus me kolmekesi koos oleme ja siis jäime kohapeale pikemaks ajaks heldinult debattima, et kuidas seda tähistada ja too punkt jäigi võtmata. Kokku silkasime 52 minutit. Pulsiga ja puha.

Jõudsime parasjagu Miša saabumisajaks parklasse tagasi. Jutu käigus selgus, et kanuus on tagaistuja hoopis kapten, mille peale ma nina kirtsutasin ja tundsin kuidas muidu nii magus authority seest välja voolab. Ja mis kõige hullem – selgus, et muidu Kehana tuntud Esko oli nüüd nii Tüür kui Kapten. OK, mina saan väljaspool kanuud veel ülbitseda, aga Ruta tiitel vajab nüüd kohe kindlasti uuendamist. Keha Ruta ei oleks nagu aus. Naine Ruta? Selgub, et meie meeskond on juba ka piisavalt ühtne üksus, kus polegi Keha, keda me alguses otsima hakkasime. See on vist hea. Fantastiline, ütleks mõned :P Aga soovitused on oodatud! Teooriaosa oli päris tark tegelikult, aga niipea kui me vette saime, oli see kõik läinud, sest kohe algas kiljumine ja kõikide reeglite eiramine. Me olime juba hommik otsa seda sillaalust veevoolu vahtinud ja mõelnud, et no siia meid küll ei aeta, algajad ju. OK, esimesest kurvist saime läbi ja tundus, et hull osa on möödas kui hakkas minu ja Ruta paaniline kriiskamine, sest päris korralik laskumine oli ees. Õnneks Eskol oli pea jahe ja nagu kapten peab, andis käsu kätte – tundus küll ebainimlik, aga polnud aega vaielda. Kanuu oli veel see ebastabiilsem ka nii, et kui natuke tagumik juba keskjoonega ühes joones polnud, siis paat võbeles vahetpidamata. Siis tiirutasime veel Pirita jõe lopema osa peal tunni ja saime endale paar head oma tehtud taktikanippi selgeks. Sel nädalavahetusel läheme neid siis Viitnasse testima.

Kanuud pakitud, jätsime Mišaga hüvasti ja ta andis meile liiga kergekäeliselt lubaduse kedagi meist Xdreamil asendada juhul, kui selleks vajadus peaks tõusma. Ha ha ha.

Siia tegime veel ühe niisama jooksu juba tuttavaks saanud nõlvadel ja siis veel ratta seljas ka samas metsas üles-alla. Esko õpetas meid natuke üles-alla sõitma. Mu rattal oli juba kuu ajaga kett rooste läinud. T­-t-t-t-tore. Pilti tegime ka.

Ja see polnud veel kõik! Uisud olid kaasas ja oli PATT nad kasutamata jätta! Ruta ajas kõik oma sõrad vastu, aga käisime ja liuglesime siis Merivälja teel natuke. Ma jagasin neid teadmisi, mis ma ise oma senise kahe ruisutrenniga välja olin mõelnud ja WOOP Ruta isegi liikus lõpuks ja oli lõpuks väga optimistlik.

FPT Hemohes-i ametlikku launtššüritust me õhtul veel ei pidanud, aga enne esimest X'i peaks selle ikka ära tegema. Mõne lahja õlle ja rasvavaba sardellikesega.

Ma tõesti oleks pidanud eile ja kohe kirjutama, kui emotsioon veel värske. Suureks üllatuseks olin õhtuks paras laip, kuigi me tegime aktiivset ligutamist kokku ainult miski 2:40 vms. Vihma sadas muidugi kõige mõttetumal ajal – siis kui meile tund aega loengut peeti ja me tuule käes istuma pidime. Haigutamine hoidis vähemalt soojas.

Eelmisel nädalal saime ka riided kätte. Suht sexable on, kuigi särgid on nats lühikesed (minu arvates).

Täna käisin mina Tarmakul. Vette tuli astuda kaks korda :( Hästi palju lollusi tegin ja muidu oli ka naljakas. Lõpus Heitiga segamini tõmbasin endal kopse kurku, a polnudki NII hull ja isegi pea jagas veel nats. Sellist koridor-o'd ja eelmise korra valge kaardi o'd on tuttaval kaardil mul suhteliselt mõttetu teha, sest ma ei sunni ennast piisavalt asja trennina võtma, vaid tahan ruttu ühele poole saada ja jooksen sealt, kus ma tean, et on teed vms vms ja vaatan kaardilt ka pigem, et ahhaa, see punn on seal kossuplatsi juures, kuidas siit sinna kõige paremini saaks. Suht ei aita pikas perspektiivis, a mis sa vanast peast ikka enam muudad ennast.

Ruta jälle käis täna meie ainsal X koolitusel – tõenäoliselt kõige mõttekamal ja popimal. Ootan huviga tundi, mil kuulen ta leidudest. Homme peaks me kõik tegema teisipäevakul nii ratta- kui jooksuraja. Logismika ei ole veel paigas.

Sellel nädalal mul plaan puudub, vaatan tunde ja aja järgi. ET ja P on ainukesena paigas. Vahepealsesse nelja päeva võiks vähemal 3 asja mahutada. Esimese etapini on ainult 20 päeva!

Kõik on hästi

... homme võtame mina ja Esko osa Medisoft AT multipäevast Paide-Türi ümbruses, mis tõotab tulla pikem kui meie keskmine X võistlus. Ja seda arvan ma põhiliselt 24km kanuu põhjal (UGH).

Vahepeal olen mina olnud oma trennides suhteliselt passiivne ja pannud rohkem rasvumisele rõhku, aga sellel neljapäeval sain tagasi otsa peale ja olen hetkel 3 päeva jooksul teinud 2,5h ratast, 1 Tarmaku päevase ja ~7km rulluisku.

Tarmakul täna väsisin juba soojendusjooksu ajal ära - kops no nii kurgus. Õnneks peale esimese 1,8km ringi jooksmist tuli jooksujõud sisse tagasi. Igatahes igasugune vastupidavustreenitus mul järelikult puudub. Kuu on aega X-ni (UGH2).

Uisuringi sõitsin kohe Tarmakule otsa kaunis lumesajus Kakumäel, tavaliselt rattaga sõidan selle 16,5 minutiga, uisuga tuli täpselt 2x kauem. Ise olen sitaks rahul, pidurdada ei oska küll siiamaani. Rutal tuleb ilma sääreta uisuga ikka v.v.raske ma kardan :/ Lisaks tahaks isegi suusakeppe u-rajale kaasa - kui peale 20 sammu uisutamist jälle võhm otsas, on alati hea paaristõukeid otsa lükata.

Nüüd topin autosse peaagu kõik oma asjad ja võtan Paide kaudu suuna nädalaks Tartusse, et seal ratast-jooksu-uisku-ujumist-younameit 5 päeva öökimiseni teha. Järgmine laupäev peaks me jälle ühiselt Nõmme maanteejooksust osa võtma ja sinna otsa öise Tarmaku Männi pargis. Sinna vahele mahub veel üks väga pikk päev, kuhu saab igast multit toppida. Ma loodan, et Medisoft teeb kolmapäeval ühe öise multi ka Tartus. Neil paistab tavaliselt selline komme olevat. Nats halvem komme on neil oodata osalejatelt ka trenni korraldamist :rolleyes: Eks me siis peame endast parima andma mingi hetk, kuigi kevadel vist juba läheb kiireks.

Öine uisudebüüt!

Inspiratsiooniks Ruta tänane (kuid EESTI RAHVA eest maha vaikitud) uisusessioon, ootasin minagi, kuni liiklus Mustamäe tee lõpus vaiksemaks jääb, panin oma fancy'd uued uisud jalga ja libisesin tänavale.

Tähelepanekud:
- 10 minti ehk ukerdasin
- Tänavaasfalt pole just eriti tore koht uisutamiseks. Väristab kole palju.
- Sääred tuleb väga kõvasti kinni tõmmata, sest lükkamiseks on head vastulüket vaja.
- Higi saab päris lihtsalt lahti
- 8+ kilti niimoodi teha ei ole fun
- Säär reageeris kohe päris tormiliselt uut sorti liigutusele.
- Harjutada tuleb kole palju, sest niipea kui kiirus üles läheb, muutub samm tippimiseks ja see väsitab
- X ja O mu jalad ei teinud
- Pidurist küll mingit tolku ei olnud
- Hea, et Kääriku-Otepää rada sel aastal sõitma ei pea.
- Ma hakkan ka juba arvama, et Viimsi Spordihallis erilist uisu-funi viljeleda ei saa. Tuleb siis lihtsalt enne muid asju Pirita tee uisurajal uisku sõita.

Nüüd öö