Ma olen nüüd regulaarselt Tabasalu tiiru toksimas käinud ja tõesti iga kord on järjest hullem. Ma ei tea mis amazing tähtede seis mu 'uisurahulolu' päeval oli. Peale seda kui täna nii kolmanda kilomeetri läbisin ajaga 3.55, otsustasin, et back to basics is where it's at ja hakkasin lihtsalt pikki liuge tegema. Esiteks ei koormanud selga nii palju ja teiseks isegi liikus natuke. Esimene ots oli räiges vastutuules ja ajaks sain 29.30, mis oli neli minti sitem mu seni siteimast. Tuju polnud just laes. Tagasi lällasin aga 25 minutiga, mille sisse jäi kiireimaks kilomeetriks 2.49, aga tunnistan et see oli suhteliselt sõbraliku kallakuga ka. Koguaeg 54.30 on isegi parem kui paar viimast korda, kui lõpp täitsa ära lagunes. Ka oli keskmine pulss täna 165 tavalise 175 asemel. Jalad on mul juba nüüd maksimaalselt iksis ja ratas rullub enam-vähem külje peal
Hoopis meeldivam oli see, et rajal oli ka "otsene konkurent" Riho Vaude 2st. Lust oli näha tagasi liueldes, et vastu tuleb keegi väga koleda ja kandilise tehnikaga ja eriti siis, kui selgus, et see on keegi, kelle vastu varsti võistlema peab. Väike Eensaar kirjutas ka, et ta ei ole eriti uisuga sina peal, aga ma mõtlesin, et tippmeeste keeles tähendab see, et kaotab kildil 5 sekki vms. There's hope there's hope.
Laupäeval Ülemistet jooksin legendiga "pulss 150" ja suutsin seda Mercury trio selja taga tiksudes hoida, kuni rada metsa keeras nii 10-11k kandis. Siis hakkas mul väga kiire ja lubasin pulsi 170-ni, lõpusirgel kaasporrurite tuules ka 190+. Kusjuures mulle väga meeldis see hetkeks täiskiirusel kimamine. Ma oleks kindlasti oma 100m rekordi jooksnud kui mu pusshimist jätkatud oleks, jalg oli väga lahti.
Homme puhkan, kolmapäeval tiksun Swedpanga jooksu (või peaks just agressiivsema trenni tegema?), neljapäeval veel üks uisk ja siis lauba xxxx. X-uudistes on kirjas, et uisusõbrad leiavad oma kommi. Ma loodan, et see ei ole laskumine Tiskresse (ega tõus Tiskrest ka eriline komm ei oleks). Täna on igatahes tuju selline, et ei tahaks endale viimaseks etapiks asendajat.
31.8.09
17.8.09
Alar Siku 7. matkaseiklus, 15.08.2009, Rõuge
Sikupronks tuli, aga "tehnika lihvimise" asemel sain stardis teada, et testime hoopis kui kaua ma tamp põhjas vastu pean. Ära ma ei surnud, aga mul on tunne, et mingist hetkest kadus hoopis tamp ära. Igatahes eeldatav kiire algus tähendas, et tuli juba enne starti paar kiiremat soojendustiiru teha. Need tulid kole raskelt.
Martti tracki pildid jutu "illustratsiooniks".
Stardis sai selgeks, et X b-rajale naasmine ei tule kindlasti kõne alla, sest Soosammal ragistas rattas retsi tempot. ISC tuli teel KP34 selja tagant järele, hiljem selgus, et sellepärast, et Mürakarude Heititiim (ehk siis nende ainuke konkurent) läks teistpidi ringile (rattas oli valik, kuigi suhteliselt minimaalse valikuga). Paar hesitation-sekundit teede otstes lasid nad veidi eest ära, muidu oli terve esimene etapp mõnus punane pedaalimine.
34/35 oli kanjonis jooks, me Marttiga tilbendasime serva peal. Grupist jäime jälle maha, sest trepiastmeid Kristjan üles tulles ei lugenud ja seda tuli uuesti teha. KP33 ajaks olime jälle oma kaks konkurenti kätte saanud, selgus ka see, et kruusa peal suudan ma kiiremini sõita kui asfaldil. Müstika. 33-32 jäime liivasel metsateel natuke teiste taha karpi, aga suurele teele jõudes saime jälle ära kimada. Üllatavalt oli SI-jaama piiksuootamisaeg väga pikk ja ma juba tõstatasin hüpoteesi, et wtf kas me oleme liidrid. Aga kuskil vahepeal ei paistnud eriti võimalust, kuhu ISC eksida oleks võinud. 32-31 tegime kerge lisatiiru ja jälle meie 2 konkurenti seljas. 31 eel sõitsime ka liiga tillukesele rajale ja kogu pisike edu jälle kadunud. SI jaam venitas jälle. 31-38 etapil tulid meile teistpidi liikujad vastu, Heiti MK ees ja teised suhteliselt väikeste vahedega järel. Martti sõitis siin oma pöidla auklikuks. Ma loodan, et ma ei pea järgmine kord verd voolama. Aga noh, ma jooksin ninaverd 2 esimest X etappi.
38 tuli mingi mõisakompleksi küljest leida ehitamise aastanumber ja jälle läks meil just nii palju kauem, et 2 v 3 konkurenti mööda läksid. 39-36 oli lahe etapp, kaardil olnud tee polnud just eriti tee (ja teistpidi ringi teinud olid seal eriti hädas olnud teeotsade leidmisega?). Martti sai elektrikarjuselt mitu matsu. 36 lisaülesandega saime ühest jälle mööda, ISC jõudis meie lahkudes ka lõpuks kohale ja vahetusalas olime lõpuks koos nii nende kui Heiti MK'ga + Veermäe. Rattaid oli alas natuke kahtlaselt palju ja Kristjan oli lõpuni kindel, et keegi veel on eespool peale kahe usual suspecti.
Kanuu oli täitsa okei. Kaotus tuli rohkem paadist väljas, ISCiga tõmbasime me suhteliselt võrdselt, vähemalt silmnähtavalt nad meilt eest ära ei lipsanud. KP42 treppi jooksid nad meist kiiremini ja ma usun, et üleveod olid ka kiiremad. Muidu oli uneventful, suht sigjooneliselt oleme suutnud sõita. Üleveod olid suht retsid.
Jooks oli väga cool, eriti stardist KP47 11 5-meetrist joont ülespoole. Siin tuligi põhiline vahe kahe esimesega. 50-51 ristijooksus nägime mõlemaid ja uuesti siis, kui me liiga vara ujumis-KP'd väisasime. Ma sain jälle panuse anda ja nentida 55's et me jätsime ju ühe KP vahele. Väga palju ei saanud sellega kaotada, järgi õnneks ka keegi ei jõudnud. Kristjan ujus.
Tagasi jooks kanuude juurde, tee peal uuesti KP43 (viimase osa kaardid on mõlemad minu käes). Muidu täiesi uneventful, aga ühe silla juures oli jälle võimalus Marttile eluohtlikke vigastusi tekitada. Lõpus oli vaja veel torni otsa ronida, astmeid polnud vaja lugeda. Arvutusülesandes panime ühega mööda ja saime 3 minutit trahvi. Trahvi suurust ei öeldud muidugi enne kui kõik väljas olid vms.
Korraks käisime veel ujumis-KP's Kristjani pulsivööd otsimas, aga sellegipoolest ei õnnestunud meil autasustamist vältida. It was all very glamorous ja šampus mekkis okei. Finišis kuulis Martti ka kuhu ISC rattaetapil ära kadunud oli, aga pärast seda kaardilt vaadates ei saanud me jälle aru. Ma kuulsin ka finišis jätkuvalt mu lemmikseiklussportlase suust juttu, mille järel tunnen ma ennast meie võistkonnas väga täisväärtusliku meeskonnaliikmena. Mitte et ma enam muidu millegi pärast põeks (makrotasandil).
Tehnikalihvimise raames tuli teemaks:
- Pisikesed ebakindlused ja juhendipimedus lubasid meil umbes 5 korda tagumised selga lasta
- Rattarong. Ma tekitasin mingeid olukordi, kui korraks vedamas käisin. Järgmine kord targemad.
- Enne X4 peab lisaks uisule tõesti ainult jooksu tegema. Rattas oleks võit minimaalne. Mul ja Marttil on Kristjani tasemeni veel pikalt aega - ikka ta veel finishis räägib, kuidas ta meid 10 korda maa sisse jookseks kui ainult tahaks.
- Süüa eriti ei õnnestunud (ma sain natuke geeli ja pool Marsi kogu võistluse peale) ja jooki läheb palju (Martti vajadus paistis olevat liiter tunnis?)
Hea, et käisime. X4 peaks natuke lühem olema, eesmärgid selguvad stardis. Enne jooksen veel Ülemiste jooksu, kuigi karta on, et ainult poolpika trennina.
Martti tracki pildid jutu "illustratsiooniks".
Stardis sai selgeks, et X b-rajale naasmine ei tule kindlasti kõne alla, sest Soosammal ragistas rattas retsi tempot. ISC tuli teel KP34 selja tagant järele, hiljem selgus, et sellepärast, et Mürakarude Heititiim (ehk siis nende ainuke konkurent) läks teistpidi ringile (rattas oli valik, kuigi suhteliselt minimaalse valikuga). Paar hesitation-sekundit teede otstes lasid nad veidi eest ära, muidu oli terve esimene etapp mõnus punane pedaalimine.
34/35 oli kanjonis jooks, me Marttiga tilbendasime serva peal. Grupist jäime jälle maha, sest trepiastmeid Kristjan üles tulles ei lugenud ja seda tuli uuesti teha. KP33 ajaks olime jälle oma kaks konkurenti kätte saanud, selgus ka see, et kruusa peal suudan ma kiiremini sõita kui asfaldil. Müstika. 33-32 jäime liivasel metsateel natuke teiste taha karpi, aga suurele teele jõudes saime jälle ära kimada. Üllatavalt oli SI-jaama piiksuootamisaeg väga pikk ja ma juba tõstatasin hüpoteesi, et wtf kas me oleme liidrid. Aga kuskil vahepeal ei paistnud eriti võimalust, kuhu ISC eksida oleks võinud. 32-31 tegime kerge lisatiiru ja jälle meie 2 konkurenti seljas. 31 eel sõitsime ka liiga tillukesele rajale ja kogu pisike edu jälle kadunud. SI jaam venitas jälle. 31-38 etapil tulid meile teistpidi liikujad vastu, Heiti MK ees ja teised suhteliselt väikeste vahedega järel. Martti sõitis siin oma pöidla auklikuks. Ma loodan, et ma ei pea järgmine kord verd voolama. Aga noh, ma jooksin ninaverd 2 esimest X etappi.
38 tuli mingi mõisakompleksi küljest leida ehitamise aastanumber ja jälle läks meil just nii palju kauem, et 2 v 3 konkurenti mööda läksid. 39-36 oli lahe etapp, kaardil olnud tee polnud just eriti tee (ja teistpidi ringi teinud olid seal eriti hädas olnud teeotsade leidmisega?). Martti sai elektrikarjuselt mitu matsu. 36 lisaülesandega saime ühest jälle mööda, ISC jõudis meie lahkudes ka lõpuks kohale ja vahetusalas olime lõpuks koos nii nende kui Heiti MK'ga + Veermäe. Rattaid oli alas natuke kahtlaselt palju ja Kristjan oli lõpuni kindel, et keegi veel on eespool peale kahe usual suspecti.
Kanuu oli täitsa okei. Kaotus tuli rohkem paadist väljas, ISCiga tõmbasime me suhteliselt võrdselt, vähemalt silmnähtavalt nad meilt eest ära ei lipsanud. KP42 treppi jooksid nad meist kiiremini ja ma usun, et üleveod olid ka kiiremad. Muidu oli uneventful, suht sigjooneliselt oleme suutnud sõita. Üleveod olid suht retsid.
Jooks oli väga cool, eriti stardist KP47 11 5-meetrist joont ülespoole. Siin tuligi põhiline vahe kahe esimesega. 50-51 ristijooksus nägime mõlemaid ja uuesti siis, kui me liiga vara ujumis-KP'd väisasime. Ma sain jälle panuse anda ja nentida 55's et me jätsime ju ühe KP vahele. Väga palju ei saanud sellega kaotada, järgi õnneks ka keegi ei jõudnud. Kristjan ujus.
Tagasi jooks kanuude juurde, tee peal uuesti KP43 (viimase osa kaardid on mõlemad minu käes). Muidu täiesi uneventful, aga ühe silla juures oli jälle võimalus Marttile eluohtlikke vigastusi tekitada. Lõpus oli vaja veel torni otsa ronida, astmeid polnud vaja lugeda. Arvutusülesandes panime ühega mööda ja saime 3 minutit trahvi. Trahvi suurust ei öeldud muidugi enne kui kõik väljas olid vms.
Korraks käisime veel ujumis-KP's Kristjani pulsivööd otsimas, aga sellegipoolest ei õnnestunud meil autasustamist vältida. It was all very glamorous ja šampus mekkis okei. Finišis kuulis Martti ka kuhu ISC rattaetapil ära kadunud oli, aga pärast seda kaardilt vaadates ei saanud me jälle aru. Ma kuulsin ka finišis jätkuvalt mu lemmikseiklussportlase suust juttu, mille järel tunnen ma ennast meie võistkonnas väga täisväärtusliku meeskonnaliikmena. Mitte et ma enam muidu millegi pärast põeks (makrotasandil).
Tehnikalihvimise raames tuli teemaks:
- Pisikesed ebakindlused ja juhendipimedus lubasid meil umbes 5 korda tagumised selga lasta
- Rattarong. Ma tekitasin mingeid olukordi, kui korraks vedamas käisin. Järgmine kord targemad.
- Enne X4 peab lisaks uisule tõesti ainult jooksu tegema. Rattas oleks võit minimaalne. Mul ja Marttil on Kristjani tasemeni veel pikalt aega - ikka ta veel finishis räägib, kuidas ta meid 10 korda maa sisse jookseks kui ainult tahaks.
- Süüa eriti ei õnnestunud (ma sain natuke geeli ja pool Marsi kogu võistluse peale) ja jooki läheb palju (Martti vajadus paistis olevat liiter tunnis?)
Hea, et käisime. X4 peaks natuke lühem olema, eesmärgid selguvad stardis. Enne jooksen veel Ülemiste jooksu, kuigi karta on, et ainult poolpika trennina.
11.8.09
Uisurahulolu
Täna käisin uisutamas, et mitte Tartu puhkusele neid kaasa tassida. Sõitsin Tabasalu sirget, mis tõenäoliselt ka X4'l kasutusele tuleb. Ja mulle meeldis! Tehnika oli jube, aga mida edasi seda väiksem x-jalg oli. Ühe spetsiaalse kildi suutsin läbida 2:57'ga, mis jääb Elo 2:39-le küll veel kõvasti alla. Asfalt oli ka hästi hea. Kõik see lõppes sellega, et ma otsustasin uisud Tartusse ka kaasa võtta. Ma ei tea, kuidas ma ratta ja uiskude, 2 nädala elamisasjade + kotitäie tööasjade + arvutiga homme rongi peale suudan minna. Keegi ei sõida peale 4 Tartusse? Long shot, but who cares!?
Ja me lähme Porruga täitsa kogemata ka Alar Sikule "tehnikat lihvima".
Ja me lähme Porruga täitsa kogemata ka Alar Sikule "tehnikat lihvima".
Subscribe to:
Posts (Atom)