FTP Hemohe (sest nii riimub paremini?) astus täna siis sammu lähedale ühisele võistlemisele Xdreami ametlikul treeningul Männiku ja Saustinõmme kaartidel. Mulle meeldib küll alati värskelt muljetada, aga praegu ei ole nagu rohkemat huulel, kui et uberlahe oli ja kõik lollused, mis me tegime, olid väga vajalikud edasiseks arenguks.
Alguses tahtsime muidugi kõiki kaasasolnud riideid selga panna, aga mingi hetk kanuus selgus, et polegi nii hullult külm. Esimese hooga kaarti vaadates paistis, et nohhh siin pole üldse mingit lõikamisvõimalust, aga juba teel esimesse tulid meelde kaks kuldset kanuureeglit ja jooks võis alata. Paaris kohas õnnestus vahetu konkurent üle kavaldada, teises kohas jälle saime ise koti pähe - aga kuna kanuutamise võimalust ei tule enam enne esimest võistlust, siis oli targem meil koos kanuusõitu harjutada, kui mõni minut koguajast paar etappi joostes võttes. 5678 töötas pisitasa ja teised sõiduõpetused tulid ka vaikselt meelde. Tarvis on veel natuke arendada kaardihoidmismetoodikat ja sõudmissünki ja peale lahkuminekut kokkusaamist.
Jooks oli suhteliselt igav ja debattisime teemadel milline tempo sobiks pikemale rajale kui käesolev 3,7km. Mina kreivisin kaardilugemismonopoli. Selle jaoks on küll jahedamat pead vaja, aga keskmiselt vaiksema tempo palt on ka kaardilugemine palju lihtsam. Rattas ongi meie tempo juba sellise piiri peal, et hästi enam pisikesi radu välja lugeda ei jõuagi. Siin oli meie põhimure see, et me Rutaga debattisime vahetpidamata, kuidas teha teevalikuid ja ei jõudnudki lõpuks lahenduseni - kuidas jõuda kokkuleppele, et etapp läbitakse just NII, jättes samas ruumi ka plaanide hoo pealt muutmiseks. Porisel sihil sõitmine oli mu selle aasta kolmas keel suust väljas thrill moment - täielik trenni highlight. Tark oleks kõrva panna ka see, et rataste tee äärde jätmise korral oleks ka kena teada, kus kaugel see punn olema peab, kuhu me parasjagu silkasime ja teistele tuleks vähem tähelepanu pöörata (Vautsikud tegid meie ees väga põnevaid tiire ja meie minu juhtimisel loomulikult järgi) ja julgemalt joostes punne võtta. Rattarada oli nii palju parem kui teisipäevakute rajad. Lõpus tuli juba hirm peale, et jääme ööseks, aga lõpus hakkas jälle ludinamal minema.
Mina annaks kokku meie saavutusele ok nelja. Kerge miinusega ehk. Vast jagavad teisedki tiimiliikmid oma muljet ja hinnet. Teoreetiliselt peaks kõik lollused olema välja juuritavad, aga võistlusolukorras tahes-tahtmata tahad mingit sekundit võita ja hakkad lahmima. Esimesel osavõistlusel peaks me lihtsalt minema rada läbima ja mitte niiväga võistlema põhirõhuga vigade vältimisel ja vastupidamisel. Täna oli meie aeg 2:49 ja lõpetamisel parim aeg 1:56 - roughly 45% kaotust, mis 5,5-tunnise võitja ajaga rajal teeks meile parasjagu 8h. Kusjuures ma arvan veel, et meie tempo (kui kanuu välja arvata) oli pigem juba meie oma tulevane A-raja tempo ja need, kes kiiremaid aegu tegid, võtavad pikemal rajal juba tempot märkimisväärselt madalamaks, sest see tänane ürtitus oli ju puhas supersprint? Puhas mu luul muidugi, aga kena oleks kui me väga palju üle 8h metsas ei oleks.
Polnudki selle aasta pikim trenn :) Eelmise pühapäeva Nõmme-Harku rets rajupime külmas vihmas sõit Rutaga kiskus koos kojusõiduga 3,5-tunniseks mõnuralliks. Nüüd meil kahel pühapäeval ees #3/2008 Jõelähtme matkarada, järgmisel nädalal teeme vist kõik koos v eraldi vähemalt ühe päevaku, kolmapäeval võtame ühise peolaua ümber launtšš-õlli, laupäeval testime veel viimast korda uisuvarustust ja pühapäeval siis ongi talv otsa oodatud üritus käes. Pärast Kloogat tuleb tõenäoliselt märkimisväärne antikliimaks kallale, sest kohe ei viitsi järgmiseks etapiks ettevalmistusi tegema hakata. Kõik elu, mis veebruarist alates elamata on, tuleb ju ka tagasi elada. Nüüd on 10 päeva jäänud. Peaks igasse päeva ühe countdown-posti tegema. Who's next?
Tulemused: http://www.xdream.ee/files/results.htm
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment