Lugesin Ruta superlatiividega üle ujutatud posti ja suunurgad kiskusid väga kõveraks. ALLAPOOLE kõveraks! See tähendas, et mina olin automaatselt uisuetapi kõige aeglasemaks relegeeritud ja see olukord ei meeldinud mulle mitte üks TEPS. Tuli siis tänasel puhkepäeval uisud alla ajada ja trenni minna. Ilm oli (on siiani) väga kaunis ja nii ma higistasin siis koos tuhande ratturi ja rulluisutajaga Kakumäel kaks ringi. Ja mulle nii meeldis! Keel väljas suust, veri ninast! Alguses kakerdasin, aga lõpus liikusin juba miski 3.15 kildile tempoga, mis oli vääga nauditav. Ei hakanud ma enam suure kiiruse pealt tippima, ega keppe tahtma, ainult lükkasin hoogu juurde. See ring, mille ma enne viimase lume tulekut 33 minutiga, sõitsin täna juba 24.45-ga. Ainuke pisike mure oli see, et sokk oleks võinud pikem olla. Pulsi sain tõusul isegi 183 peale, mis tegi ka rõõmu.
AGA! Positiivse poole pealt veel see, et superpidurdajad nagu Ruta & Esko nüüd on, saavad nad mind igal laskumisel püüdma hakata ja kurvidest mind õrnalt kätel kandes sujuvalt läbi viia. Elu on nii ilus. JA! Kaarti ei kavatse ma ka lugeda, sest uisutades on mul nknii pea all põlvede juures ja lõõtsutan samme lükata. Ma ei tea küll kui punktirohked eelmiste kordade uisuetapid olnud on - või on need ainult edasi-tagasi tiirutamised olnud? Skike-tüübid peaks kuskilt suusa-o kaardihoidja laenama ja selle siis u-etapi algusesse jätma. Siis vähemalt on neil ka midagi teha sel ajal, kui ma uiske tund aega jalga ajan. Või noh, järgmisi o-etappe saab ka ette lugeda.
Homme Jõelähtme. Legendi juba trükin. Kloogani 8 päeva.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
1 comment:
Muide skaigid on kõvasti aeglasemad kui ruisud. Ja mitte üldse nii manööverdatavad, st ma ei kujuta ette et mingi massiga koos sõita. Kui mina sõidan siis peab rada vaba olema.
Post a Comment