...ja siin lõpeb viitsimine. Homme jätkan? Või vähemalt siis kui tulemused üles tulevad. Mind huvitab põhiliselt mitmendana me esimesest topeltjooksust lahkusime ja mitmenda koha me kanuus saime. Muidu sain oma eesmärkide üle 6-0 võidu : Porr 2; Esko team, Ruta team, Tõnu team ja Alari team jäid tahapoole ja finishiks sai kere korralikult valusaks. Koht öeldi, et 9., aga tulemusi välja ei pandud, niet eksnäis. Well chuffed olen igatahes kohaga, kuigi esimene pool rajast oli mu panus suhteliselt minimaalne ka ma sain oma porrutilbendise lippu korralikult üleval hoida. Esimeses mingi metallist konksuga lisaülesandes oli mul pilt juba täitsa eest.
Teammate Martti kirjutab Medisofti plokki.
270409 jätk.
Enne starti oli kõige tähelepanuväärsem juhtum see, kui olime kõik autod paika pannud ja Katrin jookseb lõkerdades ligi ja hüüab, et Dämmit, me ei saanudki kõrvuti parkida! mille peale Aivar (?) tegi suurt silma ja üllatus, miks tundmatu neiu nõnna sügavat kahetsust väljendab. Igatahes sai sellest kohe igasugust jääd murdnud üritus ja pärast tegelesid kolm tiimi juba erinevates kombinatsioonides üksteise rajavalmiks tegemisega.
Stardis tekitas Terake mul korraks paanika, et ikkagi on ratta-tulip vaja ükshaaval teha ja selle peale mõtlesin oma odomeetripuuduses hirmuga päris pikalt. Aga anyways, stardinumber oli 23. Alguses saime natuke halvasti minema, sest ma arvestasin koguaeg, et Kristjan on minust tagapool, kuni vahetult enne asfaldilt ära keeramist vastupidine selgus. Siis tuli pikas jorus liikumine, kus me olime kindlasti kiiremad, kui need, kelle taga me tilbendasime.
Ratas-1 21.
Jooksus oli kiire rollijaotus. Igatahes siin ma sain oma B-rajal Elost mööda joosta :D Valik-o näitas juba korralikult, kui tähtis on see, et võistkonnas on keegi, kes o-tehniliselt (vähemalt Eesti maastike kontekstis) suht täiuslik on (Kristjan siis). Tempo oli hea, pulss täpselt lubatud punase ülemisel piiril, otsused jooksu pealt ja viga praktiliselt null.
Eraldi jooksu lõpp 6.
Koosjooksu lõpp 5.
Ratas edasi oli juba koht, kus tempo mulle natuke üle jõu käis. Kaardilugejat minust polnud vist kuni KP16ni, aga tegelikult ma arvan, et vaiksed tempotõsted oleks ma üle elanud, sest siis kui Kiirrong meile tagant sisse sõitis, suutsime me nende kiirust edasisel teelõigul hoida küll. KP11-12 rattalohistamine oli muidugi juba hoopis teine kaardimäng. Mina liikusin siin ees miskipärast (lubasin Marttile teda küll kohekohe mööda lasta) ja olin siis esimene, kes mingit pealtnäha süütut kraavi ületama hakkas ja ratas kaenlas kaelani sisse käis. NOT FUN! Ma mõtlesin, et rattaga palju läbimärjana sõitu ees, kindlasti saan vappeka kätta, aga see kuivas käbe, ainuke downside oli, et kaardihoidja kile oli mõlemalt poolt mudane ja siis mul polnud isegi võimalust midagi välja lugeda. Mudajärve kallas oli rattaga jooksuks õnneks ideaalne, meie järel tulnud poisid keerasid juba kuskile vasakule metsa kammima (ja rohkem me neid ei näinud). Lisaülesandes oli mu pulss nii kõrge, et pulsivöö lagunes ära ja sel ajal kui teised puslet lahendasid, tegelesin ma enda uuesti pildile saamisega. KP13-14 etapil tegime me erinevaid lõikeid – võibolla selleks, et nö kompenseerida eelmist lohistamiskaotust. Igatahes Kristjan ei olnud rahul ja arvas, et me kaotasime nende kõikidega aega. Peale KP14 oligi suurem punt koos, Vautsikud ja Heiti tiim ja veel keegi. Valges ruudus usaldasime kõik kolmekesi suuremaid o-ajusid ja siis kui oli aeg ratta sejast maha hüpata siis jooksime kõik ilma kaardita metsa vahele konksu panema. Õnneks päästis meid Martti kalkulatsioon, et me maandusime teele liiga lõunas ja me hakkasime KP-teel enne teisi põhja suunas liikuma ning punnis olime esimesena ja pärast oru teistkordset läbimist lahkusime ka rattaga esimesena. Sellel jalgsiosal sain ma endale ka magusa ora ninna niet päris pikalt liikusin veel ringi lõug laialt verine. Takistusribal tehti mingist kummist läbi roomates mu poriverisest mollist pilti ka, ma usun et mu emal oleks isegi mu ära tundmisega sel hetkel raskusi. (Mitte et ma pilti näinud oleks). OK, jooksin tiba ette. KP15-16 oli see 168 pulsi episood ja siin õnnestus siis Heitist/Ottensonist rattaga mööda sõita – OK, neil Viivi tiimis, aga IKKAGI :P Vahetusalasse jõudes olin ma tegelikult pettunud, et juba nii 9-10 komplekti rattaid ees oli. Nii palju kui oma arust ülevaadet oli, ei oleks tohtinud üle 5 võistkonna eespool olla, aga musti hobuseid on ju igal võistlusel (nagu meie nt).
Ratas-2 KP31-39 6. etapiaeg (v.hea)/4.
Ratas-3 KP39-vedruülesanne 28./5.
vedruülesanne 41./5.
takistusriba algus 9.
KP18-23 oli tõsiselt jube ja kui see oli Voose, siis ma tõmban pika raja eestikad jälle plaanist maha. 44 minutit joosta 4,1km rada ilma veata on vist küll rekord. Jutuks tuli ka see, et oleks nagu Pariisi metsa sattunud. Ma oma arust olin ka vahepeal kaardis, aga tempo oli nii aeglane, et ma olin ennast tavaliselt ammu enne poole etapi läbimist punkti kohale lugenud. Õnneks oli teine pool juba rada pidi. Martti käis mu nina ees küll korra näoli ja siis ülejäänud rajast ma meenutasin seda vana Tartu Maratoni, kus ma ka siledal maal kõhuli käisin ja vanamehed kõrvalt rääkisid, et esimene väsimuse märk. Siin me mõlemad kakerdasime suhteliselt hädiselt ja Kristjan sai juba alguses südamele, et MÄEST ÜLES EI JOOKSE!
takistusriba 16./9.
jooks-3 Voose 44m suhteliselt 3. aeg/8.
Tulipi alguses me otsustasime ikka raja läbi mõelda, aga takerdusime mingitesse detailidesse ja jäime siiski läbisõidu juurde, mis algas kahe auringiga ümber karjääri ainukese põõsastiku.
OK, ma räägin siin küll meie-vormis, aga see oli jälle üks osa, kus ma põhiliselt tilpnesin. Jõudu oli, aga odokat mitte. Enne KP24 sattusime mingisse täiesti iks valesse kohta ja lasime veel viimasel karussellil endast ees olnud tiimid mööda. Minu jaoks oli punni kätte saamine ikka totaalne jackpot. Siin hakkasime siis uuesti puslema, et kuidas järgmisse saada ja lõpuks kui joon juba väga KP15 lähedale jõudis, vaatasime ka punkti numbrit. DAMN! Vähemalt saime edaspidiseks harjutada joone paberil taga ajamist. Vahetult enne KP24 tuli meile terve rong meie selle päeva tavalisi konurente vastu sh Heiti & Elo gängid. Punnist ära minnes aga tuli Crisi ratast parandada – ma arvan, et siit edasi kaduski reaalne võimalus veel tõusta. Uued konkurendid olid äkki Raichmanni ja Tammemäe tiimid ja üleüldiselt olime me edaspidi rohkem tagaaetavad kui seljapüüdjad.
Tulip lõpp 11.
Rattavalik läks lihtsalt, ma sain elus esimest korda proovida tuulelõhkuja rolli, sest sel ajal kui Martti Kristjanit lükkas, pidin mina eest tuult lahti lükkama. Küsiti mult, kas ma jõuan ja ma eeldasin, et see tähendab hambad ristis väntamist, aga pärast oli jälle paha, et niipea kui Cris mulle tuulde sai, olevat ma kohe 10m ettepoole spurtinud. Tuulessõit on selgelt üks asi, mida me veel õppima peame. Ma olin muidugi üllatunud, et Kristjan võib ka lihtsurelik olla ja ei teagi nüüd, kelle poole edaspidi üles vaadata.
Ratas-4 lõpp 13.
Anyways, KP55 – b-rada ei suutnud siin muidugi teed anda ja me polnud ka piisavalt nahaalsed ega ei tulnud varem selle peale, et siin on koht, kus tuleks vahespurt teha, et jääks ära punni pärast võitlemine ja muu sabasseismine. Hüppamise lisaülesande tegi Kristjan, ma isegi ei jälginud mitte nagu kombeks saanud.
hüppeülesanne 43./13.
Vette minnes saime teada, et oleme 12., mis polnudki enam väga paha, Timmo vahetult nina ees ja üks paat juba teisel pool ’väina’ saart võtmas. Kui rattaetapil tegime veel teistsuguse plaani, siis tuul tegi muidugi oma korrektuurid. Kuna kanuu peab alati liikuma, viskasime kohe Kristjani välja ja kukkusime uhama, Cris ei tahtnud ega tahtnud järgi jõuda, kuni lõpuks KP59 saare juures pidime ikka seisma jääma. Ta polnud üldse rahul ja rääkis mingist mehe laibast, mille ta metsast leidis. KP59 saarel ta enam eriti meid sõitma ei tahtnud lasta, aga siin polnud meil võimalik nii kaugele põgeneda. Siin tegime jälle plaane ümber, sest eessõitjad viisid kanuu maale ja kõndisid edasi. OK, meie ka. KP61 tegime suht kõvasti ettepoole aidanud plaani, kus meie tassisime Marttiga kanuu KP68 järvele ja Cris tegi sel ajal KP66 jooksu. Metsas polnudki varem kanuud tassinud ja õige kraavipoole valimisega saime kahest tiimist mööda ka. YAY!
KP70-69 saime esimese meki korralikust lainest ja paar laksu sülle ka. Muidu hoidsime jälitajatega ilusti vahet. Meie läbimine on Medisofti ploogis olemas.
60-43 oli juba tõsine mereületus. Siin me kaklesime, et kummalt poolt saart minna. Minu silma järgi olid KP’d nii selgelt paremal poolt saart, aga tuulevari tõmbas meid ikka vasakule. ÕNNEKS jäi reason peale. Igaks juhuks viskasime Crisi jälle keset murdlainetust saarele, et ta ette jookseks ja vaataks, kus see KP täpselt asub. Martti läks lisaülesannet tegema ja siis kui ta läinud oli, hakkasin ma mõtlema, et ootoot, kui siin pidi lisaülesannet tegema see, kes ei hüpanud, siis kas vibu peab kolmas laskma? Muuhulgas mõtlesim veel ka, et aga kanuu võib ju juba aegsasti teisele poole saart tassida, aga Siim lubas ainult mõttelise jooneni vedada. DAMN YOU! Mööda mäge pärast jooksmine oli küll viimane tilk, sest juua polnud ma korralikult juba tund aega saanud ja järvest juues ei jõudnud suhu suurt midagi. OK ja lõpp oli juba nobe, Martti noolestas märklaua Eskoliku kiirusega. Peale finishit jõudsime veel Katrini kaudu Terakestele kanuuinfot saata, kuigi sellest suurt tolku polnud. 9. koht, yay.
kanuu-1 lõpp 9.
lisaül saarel n/a
jooks saarel lõpp 10.
kanuu-2 17./kokku 11.
vibuülesanne 1./9.
Lõpus laagerdasime veel pea paar tundi kuni kõik vähegi tuttavad metsast väljas olid. Siis naersime veel Ruta sipelgaid ja äraminek see oligi. Minu kott jäigi sööklatreppi kaunistama ja homme loodan selle kätte saada, sest vastasel juhul muutub kogu mu järgm nädalavahetuse Viljandi järve jooks – Ilves3 2. päev – Mulgi rattamaraton holy trinity suhteliselt küsitavaks.
Bits OCH pieces:
- Ma alles nüüd avastasin, et rattakaardilt on ka see lisaülesandega saar välja photoshopatud.
- Siis kui M&K ratast parandasid, nägin ma nugist (?) Nugis ronib puu otsa ka eksju?
- meie normaalse koha vundamendiks saigi vist vigadeta kiire töö esimeses jalgsi-o’s ja üleüldiselt minu kohta ebatavaliselt kiire algus
- puudujääk : ratas raskel maastikul - lükkamine tassimine, füüsiline ettevalmistus, JOOKS ja nagu juba jutuks tuli, uisuoskus järgmiseks etapiks. Et siis Cris käib Tartu rattarallil ja saab järgmiseks korraks rattaettevalmistuse tehtud ja mina käin jooksumaratonil ja sama linnuke käes. Uisutrenni peale ei taha mõeldagi
- Talvisest spinningust on mulle kõvasti kasu olnud – just sital maastikul ja tõusude sõitmisel. Puudu on veel laskumiskoolitus ja nokatõstmiskoolitus
- ma ei teinud mitte ühtegi ind. lisaülesannet
- jooki tuli kõvasti puudu – ju siis intensiivsema liigutamise viga
- marttti tutvustas mulle oma otsalampi, mille peab vist järgmiseks etapiks ostma
- Katrin oli Terakesel väga tubli team manager ja käis meilt pinnimas infot, mis Terakest aidata võiks. Temaga on alati v.v. lõbus ja tore, et Terakesed ta ka omaks võtsid
- näe, internetist tulipi kohta veel see kommentaar, et kui lõppu tead, saab ju ka tagasi arvutada
- minu jaoks oli kõige coolim tegelikult kiirrongi võitmine, sest juba Kona päevakul ja Jõelähtmel ma arvutasin, mitu minutit ma Alarile rattas kaotan ja tegin sealt üldistusi kaotusele kogu rajal, SELLEGI POOLES tuleks võib-olla arvestada sellega ka, et umbes pooled vähegi tegijamad onud-tädid olid öösel Jüriööd jooksnud ja kui järgmine kord puhta sooritusega 30. koha saame, siis ei tasuks kaua mossitada.
- tsiteerides Katrinit Viitna’2008 „asjad taskus on paha“ – aga nüüd selgus, et asjad kotis on veel halvem, sest sinna ei ole iialgi aega neile järele minna. Taskus olnud aprikoos oligi ainuke asi, mida ma rajal sõin
- mu silmatõmblemine ei läinud ikka üle.
- ja enne kui kõigil meelest läheb – KATRIN UURIB, KAS TA VENDADEL ON MINGI VÕIMALUS MULLE RATTARALLIKS MNT-RATAS SKOORIDA!
edit: ja MEIE MIŠA poolt loomulikult noahoop allapoole vööd, et peale meile pikalt eelmisel aastal argumenteerimist, miks Xdream ei ole tema ala, läheb ta B-rajale ja võidab. Boo times!
edit2: lisasin kohad erinevate etappide järel ja lisaülesannete juurde said vahemiku kohad ka. Eelmise aasta soft meeldis mulle rohkem - protokoll alade kaupa oli palju ülevaatlikum. Boo
1 comment:
Panin tüdrukutest ka kaks pilti oma blogisse ülesse.
Post a Comment