tegemised ja muud pingutused

mutch earlier this week.... suure koordineerimise peale suutsime me kõik... ja kõigi all mõtlen ma meie imetabast uut naistiimi, naistiimi asendusliiget hedit ja mihklit, kelle tiim on mujal... end ühel ajal kraali toimetada, et arutada asju läbi ja üldse tutvuda ja nii.
ruta oli terve virna erinevaid kaarte ja teisi teoreetilisi materjale kaasa vedanud ning eks me siis tutvusime nendega aga põhiliselt jõime õlut, rääkisime varustusest, strateegiatest, kitsaskohtadest, eelnevatest võistlustest... nii nagu igal korralikul tiimmiitingul (ruta pidas protokolli). päevakorra põhipunktiks siiski vast nime leidmine, sest kaua sa ikka oled nimekirjas "me ikka veel mõtleme" nime all. nimi ise siis koosneb osaliselt meie perekonnanimedest ja siis veel mitmekordsest eitusest, mis vahepeal anna välja ka jaatuse:)
earlier this veek... tiimi esimene ühistreening (asendsliikmega küll siis) toimus löwenruh pargis, kus me hedile kompassi põhitõdesid õpetasime. kokkuvõtteks, vaatamata nooleväravale, sai hedi siiski kompassi mõttele pihta.
sama päeva õhtul tegime hedi ja rutaga nõmmel pisukest rattatrenni. eelnevalt olin ma sunnitud oma spidoka alla (selle asja alla, mis loeb ringe) installeerima kustukummi, sest ta polnud magnetile piisavalt lähedal ning ei näidanud midagi... tuli ka muidugi välja, et ma polnd eelenvalt kompuutrit osa korralikult pesasse lükanud - no on küll natuke häbi aga kustukummi ma ära kah ei hakka võtma. trenn oli taaskord igati korralik. tiirutasime seal kuskil nõmme ja harku vahel (ps ilma kaardi ja kompassita olen ma nagu pime labürindis) päris tükk aega võtsime järsemaid mägesid ja keerulisemaid metsateid ning lumiseid suusaradasid. kui uskuda minu spidokat, siis tervel kahe kilomeetri võrra kokkuvõttes rohkem, kui ruta oma järgi ehk siis palju ei valeta, kui ütleme, et ligi 50 kilomeetrit taaskord. see vahe (ligi kahe kilomeetrine) tegi mind natuke murelikuks ja ma kalibreerisin oma pardakompuutri uuesti ja 2105 asemel panin 2100 - ma ei tea, kui palju see midagi muudab, aga täpsemaks mõõtmiseks mina võimeline pole.
sõidu lõpuks juba igalt poolt natuke valutas ja väss ja tüdimus... oleks hea meelega järgmiseks väiksele jooksuringile läinud, et mitte enam sadulas istuda;) tagasisõit oli taaskord paaniliselt külm.. no suprise there..
igaljuhul on praeguseks hetkeks suuremosa kraami kokku pandud (ruta asjadele tuleb muidugi eraldi rakka järele tellida:) ja ettevalmistustega nagu juba lõpusirgele jõutud. hommikune tegevuskava veel küll päris paigas ei ole aga ju kuidagi ikka saab.

tiimi mehaanik