Orienteerumine on lahä

Täna käisin teisipäevakul. Mulle meeldis. Alguses ei tulnud välja ja ega korralikult ei saanudki asja kontrolli alla. Jooksin aeglaselt, aga see ei tähendanud, et ma mingitele objektidele ja suunale tähelepanu pööranud oleks. Muidu on teisipäevakutel ikka mõttetult lihtne rattapunktide tõttu. Ma arvan, et kui X-l sellise tempoga joosta, siis ei olekski väga paha.

Põlv pidas ilusti kogu Piritalesõidu, jooksu ja tagasisõidu vastu. Nüüd annab natuke tunda, vastik. Tartu jooksumaratoni kardan nüüd jälle natuke rohkem. Üldiselt ma ei saa aru, kuidas mul eelmise aasta kevadel isegi minigi märkimisväärne jooksuvorm oli. Mäletan päevakul leekimist ja Ramirendil käiku ja 2 kuu pärast peaks olema 100kp jooks, kus ma praeguse seisuga kõngeks esimese kolmandiku peal. Ja jooksutrenni ma ei hakka ju sellegipoolest tegema. Bad times.

Homme Kona, ülehomse pumba jätan vahele, et natukenegi puhata, reedel Rutaga kerged soojendussinglid ja siis JL RM.