... et siis öö-oost

kuna rutal oli ikkagi eile sünnipäev ja külalised ei tahtnud piisavalt kiiresti ära minna, siis jäime me oma stardiga suht hilja peale... mul tuli täiesti närv sisse, kui ruta juba autos sundis mis pealampi pähe proovima.
esimene punkt tuli kuidagi kobistades kätte (esimese hooga ei saa kuidagi sellele mõõtkavale pihta) aga sealt edasi läks juba libedamalt... jooksime (muidugi mitte siis, kui kaarti oli vaja vaadata, kuna meil kummalgil pole võimet jooksu pealt kaarti lugeda) mändide all ringi ja punktid aina tulid... mõned möödapanekud ikka loomulikult kaa hulka... igaljuhul koostöö meil sujus... ei karjund üksteise peale ega midagi:D
mingil hetkel muutus maastik eriti õõvastavaks ja haisvaks... tunne oli igaljuhul selline, et võid iga hetk kõhuli surnu otsa kukkuda. üks hetk sattusime rutaga peaaegu sügavasse diskussiooni, et kummalt poolt maja oleks targem minna ning järgmine hetk tuli välja, et see oli mingi suvaline kuut, millest oleks võind peaaegu üle joosta:) ja siis kui tõesti oleks olnud mõtekam paremaltpoolt spordihoonet joosta tegime meie hiigelringi ja läksime vasakult:)
kokkuvõtteks joosta oli mõnus... öö ei olnud hirmus (vähemalt kahekei mitte)... ja hooaja esimese kaardihoidmide kohta tuli hästi välja.