Multitren!

Ei multipas, Leeloo - hoopis multiTREN! Lausa multipaev!

Kui välja arvata Ruta ja Esko ühissuusatamine nädala keskel (monotrenn), siis eile oli meie esimene korralik ühis- ja multitrenn. Kuna neljap-reede sadas ilusat laia lund, tekkis kuskil idee minna laupäeval Kõrvemaale - seal pidid kõik rajad väga sõidetavad olema. Sinna otsa plaanisime ehitada Tarmaku hooaja avapaugu Järvel pluss veel mingi rattatrenn. Esko kahjuks mujal ära.

Kõrvemaal oli korralik talv ja ilm ilus. Mina sõitsin ühe 19 km ringi, Ruta ja Artur eksisid kuskile Aegviidu vahele sittadele matkaradadele ära ja nende Phase 1 jäi (vist) suhteliselt kesiseks. Kuigi kohe esimesel tõusul tõmbasin kopsud kurku, oli mõnus ikkagi. Trennina seda tegelikult kirja ei saa panna, kuna pingutades sõitsin ainult tõuse. Oli ka tegemist, et suusatehnikat meelde tuletada, sest suusad olid jalas mul viimati 2006 Tartu Maratonil.

Edasi nobe sõit Tallinnasse tagasi, kiire varustusevahetus ja uuesti kohtusime õige pisut enne stardi lõppu Järvel Tarmaku pusle-o päevakul. Esimene ring läks ruttu, jalg lippas ja pea jagas. Ühe punni võtsime valesti, sest numbrid olid metsas valesti ja siis kui me järgmises valesse jooksime ja number oli eelmise punkti oma, ei tulnud pähegi arvata, et me vales kohas olla võisime. Meh. Teisel ringil oli juba mõtlemist rohkem ja ühes kohas kükitasimegi 5 minti ja üritasime välja mõelda, et kuidas need tükid kokku käia võiks - üldjoontes ju Järvel seda tegema ei pea. Kaardilugemine ei olnud just eriti stellaarne ja lahmimisest tulnud vigu oli ka päris päris palju. Arenguruum it is. Tähtis oligi rohkem see, et põlved alt ei vedanud ja näitavad järjest rohkem, et neid saab see aasta isegi usaldada (ptüi x3). Selleks ajaks kui me finishisse jõudsime, olid teised juba ammu metsast kadunud. Aga noh, Tarmaku päevakute alguse- ja lõpuajad on ju alati väga paindlikud olnud :p Aeg 7,2km rajal 1:23.

Siia otsa tahtsime teha mingit vana Liiva-Järve ratta-o'd, aga rohkem märjaks saamine eriti ei erutanud ja siis sõitsime lihtsalt Vabadust pidi Laagrisse ja tagasi. Roheline laine armastas meid, sõidujõudu oli. Võistlushooajaks tuleb küll välja mõelda, kust läheb see piir maksimaalse pingutuse ja enda jõuvarude terveks võistluseks jagamise vahel. Eks enne seda tuleb ka paar korralikku ilma pooleteisttunniste puhkepausideta multitrenni teha. Hetkel hakkab juba kooruma järgmise laupäeva plaan:
- suusatamine Pirital
- rulluisutamine Viimsi spordihallis
- Tarmaku öine Varsaallikal
- ja siia vahele palju ratast ühest punktist teise

Varustuse transpordil on tõenäoliselt ka tugiisikuid vaja - vähemalt suuskade puhul. Rulluiskude seljas transportimist tuleb ehk niikuinii harjutada. Kindlasti peame ka täpsema ajakava varem välja mõtlema.

Praegu ei saa mina ühegi distsipliini kohta öelda, et 'See on käpas ja lisatööd ei vaja'. Kaardilugemist saab praktiseerida veel päris mitmel päevakul. Vaja on ka maastikul rattaga sõita + keskmise tempoga pikemaid teeotsi, rulluiskudega tutvuda, väljas jooksma hakata ja ka pikemaid otsi teha ja aprillis paaril nädalavahetusel kanuud proovida ja õige tehnika selgeks saada. Varustus on loomulikult ka veel puha poolik, aga lootus on asjad enne hooaja algust kätte saada.

Reedel jõssis tegin tutvust ka treadmilliga. Päris huvitav oli ja sain järjekordse kinnituse, et uueks x-hooajaks ma veel kindlasti valmis ei ole. 10 minutiga kruvisin tempo 4 min/km-le ja sellest piisas, et oma maksimumpulss kätte saada. Aga nii kaua kui õues joosta ei kõlba, lülitan miski 40-minutise jooksu oma sisespordi programmi kindlasti.

Järgmise nädala plaanid kuni laupäevani on mul ikka veel sisehalli ehitatud - EKR jõssis ratast ja jooksu, L Pirita multi. Ujuma ei julge veel minna, eelmise nädalavahetuse 'haigusest' on rohelise köhimine ja nuuskamine ikka veel järel. Ja pühapäeval Tarmaku sise-o!