Taikse

Kõik algas ilusti (tegelt lõppes ka). Lasime kanuud vette ja liglesime 3 tundi alla voolu sõitu.
Õppisime ühe uue nipi, et puusa juures tuleb juba aer välja võtta, sest edasi ainult pidurdab. Ehk siis nii ette kui saab vette pista järsk lühike tõmme ja puusa juures aer veest välja. Pardid saatsid meid kogu tee, demonstreerides meile päris lähedalt oma veest-õhkutõusu-kiirendust.
Imelik oli, et nende tiivad ei kriuksunud. Mina ja teised ei teadnud millest see on, et mõnel kriuksuvad ja teistel mitte. Peale kolme tundi olime päris märjad, ülakeha higist ja alakeha pritsinud veest. Ühes laskumises läks kanuu nina korraks vee alla ja Mihkel sai märja istumise endale, mina märjad sokid.
Peale kanuud sõime kellegi talus ühe supi, kuivatasime/vahetaisme riideid ning asusime lisaülesande kallale. Kaevasime aias muru üles. Kuna Mihkel ei tahtnud hakata ratast määrima sopaga kokku, otsustasime ainult o jooksu teha. Linnulennult oli vist 8 km distants, aga meil võttis jällegi 3 tundi see aega. Esimest punkti otsisime oma 20+ minutit. Panime valet kraavi äärtpidi ajama ja ei osand kohe aru ka saada et sedapsi läks. Muidu oli mets lumine, soine, metsaveotraktoritejälgedene ja kitsedene (4 korda nägime vist).
Kokku tuli 6 tundi sportimist, mis on umbes B-raja läbimise aeg. Trenni peab tegema, veel, joosta ei jaksanud eriti, üle kraavide, mahalangenud puude ja raiesmike.
Õhtul sai saunatatud tallinnas ja uni oli oi oi kui magus. Esmaspäeval oli nats haige tunne tööl olla. Aga teisipäevaks organism taastus juba. Tunne on tuntavalt hea.

rajameistrilt ja teistelt osavõtjatelt natuke korralikum ülevaade:

http://medisoftat.blogspot.com/2008/03/treening-23-mrts-2008.html

ja pilte:
http://picasaweb.google.com/martti.mikk/TrennTaikses23032008?authkey=cW77tl_9MIU&pli=1