Hommikul seadsime plaani, et teeme enne öist Tarmakut ratast. Ma olin veel selle õhtuse rattatrenni pärast Arturit mangunud, et ta meid päevasele Nõmme jooksule autoga viiks, siis ei peaks ma kaks korda Nõmmele ja tagasi sõitma. No nii ma vähemalt arvasin, kuidagi oli meeles, et Tarmak on ka Nõmmel. Päeval, pärast Nõmme jooksu tuli jutu sees muidugi välja, et öine toimub kuskil mujal, Mihkli kodust kvartali kaugusel, aga ega ma rohkem täpsustanud, koos pidime ju minema.
Leppisime siis kokku, et 19.45 Rannamõisa tee alguses bussipeatuses kohtume. Muidugi tund enne seda kui ma minema pidin hakkama avastasin, et lambi aku on tühi, ratas ehtimata (helkuritu ja lambitu). Välja minnes oli veel ükshaaval vaja maha ununenud asjade järgi käia - kindad, si-pulk, raha. Jõudsime kohale 15 minutit hiljem. Vabandust! Noja siis oli sadul liiga kõrge ja siis käis rattalukk vastu jalga ja lükkas porilaua paigast, mistõttu mu tagumik läbimärjaks sai. Sõita ka ei jaksanud. Üldse olin täiesti liimist lahti. Vabandust!
Tegime 2 Kakumäe ringi ja edasi ma ei teagi mis sai. Mihkel sõitis ees, mina järel, siis keeras ta Rannamõisa teelt vasakule Paldiski maanteele ja pani aga mööda seda edasi. Vahe meie vahel oli päris pikk ja hüüdmisest mingit kasu polnud. Ma ei saanud üldse aru kuhu me sõidame, minu meelest asusid kõik loogilised kohad teisel pool. Maanteeäärt pidi sõitsime, mina kartsin, tee äär oli auklik, hessugi ei näinud, autod kimasid mööda. Vaatasin, et teiselpool teed on lumise maapinna vahel mingi tumedam piklik ala, ma arvasin et see on jalakäijate tee. Oli ta jaa, mingi mudane rohi oli. Aga seks ajaks kui ma teisele poole teed end olin saanud ja sinna mülkani jõudnud, oli Mihkel kadunud. Ja ma ei saa ju talle helistada!!! Ja ma ei tea kuhu ta läks. Tarmaku starti ma ka ei teadnud, ainult seda, et see on 1 kvartali kaugusel ta kodust :/
Sõitsin koju. Tegelikult on mul isegi hea meel, et nii läks. Sest mu varbad olid täiesti külmunud, käed ka. Ja tagumik oli ka märg. Noja liimist olin ka lahti (seda ma juba ütlesin). Vabandust!
Aga päevane trenn oli OK.
Leppisime siis kokku, et 19.45 Rannamõisa tee alguses bussipeatuses kohtume. Muidugi tund enne seda kui ma minema pidin hakkama avastasin, et lambi aku on tühi, ratas ehtimata (helkuritu ja lambitu). Välja minnes oli veel ükshaaval vaja maha ununenud asjade järgi käia - kindad, si-pulk, raha. Jõudsime kohale 15 minutit hiljem. Vabandust! Noja siis oli sadul liiga kõrge ja siis käis rattalukk vastu jalga ja lükkas porilaua paigast, mistõttu mu tagumik läbimärjaks sai. Sõita ka ei jaksanud. Üldse olin täiesti liimist lahti. Vabandust!
Tegime 2 Kakumäe ringi ja edasi ma ei teagi mis sai. Mihkel sõitis ees, mina järel, siis keeras ta Rannamõisa teelt vasakule Paldiski maanteele ja pani aga mööda seda edasi. Vahe meie vahel oli päris pikk ja hüüdmisest mingit kasu polnud. Ma ei saanud üldse aru kuhu me sõidame, minu meelest asusid kõik loogilised kohad teisel pool. Maanteeäärt pidi sõitsime, mina kartsin, tee äär oli auklik, hessugi ei näinud, autod kimasid mööda. Vaatasin, et teiselpool teed on lumise maapinna vahel mingi tumedam piklik ala, ma arvasin et see on jalakäijate tee. Oli ta jaa, mingi mudane rohi oli. Aga seks ajaks kui ma teisele poole teed end olin saanud ja sinna mülkani jõudnud, oli Mihkel kadunud. Ja ma ei saa ju talle helistada!!! Ja ma ei tea kuhu ta läks. Tarmaku starti ma ka ei teadnud, ainult seda, et see on 1 kvartali kaugusel ta kodust :/
Sõitsin koju. Tegelikult on mul isegi hea meel, et nii läks. Sest mu varbad olid täiesti külmunud, käed ka. Ja tagumik oli ka märg. Noja liimist olin ka lahti (seda ma juba ütlesin). Vabandust!
Aga päevane trenn oli OK.
No comments:
Post a Comment