Bits n pieces:
- Kristjan on pissed off samamoodi konflikti dismissivalt nagu ma isegi- "eiei, kõik on korras!"; "mul suva". Ma dismissisin muidugi vastu ja nii me ainult nohisesime alates Vilsandi puslest kuni KP74-ni. Medisoftiga võistlemine päästis natuke meie meeskonnasisest harmooniat. Aivar sai ka meilt mõlemalt laviini sarkasmi kaela veel tunde peale "pusle-case'i". Ma igatahes mõtlesin teisel öösel tihti, kuidas selle aasta koht Porrus kellelegi maha ärida.Vilsandile mitteminek oligi kõige rohkem paksu verd tekitav vahejuhtum.
- sööki tuleks ikka rohkem kaasa võtta kui üks võileib. Kihelkonna poes olime küll nagu lapsed kommipoes, aga kokkuvõttes ostsime sealt IKKAGI ainult junki.
- mahl joogipudelis on paha
- öine rattatempo oli igatahes palju parem kui päevane. Sinna jäi päris palju ruumi, päeval me veetsime puhates päris palju aega. Võibolla öösel oli uimerdamist rohkem.
- vahetult enne võistlust tuleb uisutrenn teha, et õige liigutuse käppa saaks ja pulss kohe lakke ei lendaks. Seda Kuressaare vahel kakerdamist ma vihkasin ikka lotsly. Seal olimegi me vist juba enam-vähem viimased.
- Aivar ei usaldanud miskipärast jooksus Kristjani kaardilugemist. On nad kunagi halbade tagajärgedega koos olnud? Ma olen vist liiga pimestatud.
- Kuigi seal ei olnud kaotus rohkem kui 3-4 minutit, on mul selle KP23 lageda põhjanurgaga tehtud veast kõige rohkem kahju.
- rattas me vist praktiliselt ei teinudki viga, ainult üks väike tiir selle raja otsaga, mis esimesel ringil mere ja järve vahel oli (KP82). Eks Kristjan teab paremini, teise öö teisel poolel liikusime me Aivariga suhteliselt tahtejõu pealt. Rattarada oleks võinud ikka palju keerulisem olla. Ainuke huvitav etapp oligi KP74. Üldse oli terve rada LIIGA LIHTNE.
- riided - mul jäi mid-layer puudu ja seda oli tunda, sest rattas oli ikka külm. Tuligi siis igast trikke teha ja võimlemisminuteid jne. Teinekord peab rattasse ka tõsiselt kick-ass furry kindad võtma.
- Enne starti ma tõsiselt kahtlesin, kas ma jõuan Aivariga väga pikalt koos olla. Ta tegi nii tihti ja kõikidega nalja, aga pingutus tegi ikkagi oma töö. Kusjuures finishis Ruta keeldus uskumast, et see oli seesama Aivar, kes neil Ardus ratastega aitas mässata. Ma ise ka metsas vahepeal vaatasin, kuidas ta nägu on ikka radikaalselt teine, mis "vabal ajal". Endal oli mul ka vahepeal kindlasti eriti juhm "apelsininägu". Enne starti ajasid mind kõik naljad ilgelt oksele, tippmeestel oli kohe eriline kalduvus viis visata.
- Kristjan nägi "mäkra". Lõpus rogainil vahtisime kõik, kuidas mingi hirv sprinti pani. Üks ilus rebane oli ka enne Atla küla, kes vist põgenes meie eest merre.
- Asjad on mul siiamaani lahti pakkimata.
- Puugicount siiamaani : 1.
- Kohapealne ettevalmistus jäe kole õhukeseks, kuna Aivar toodi meile Medisoftiga enam-vähem pool tundi enne väljasõitu.
- Saaremaa oli ilus.
- 26h sisse võetud Shlehast polnud mingit tolku. Kristjani guaraana-nätsud olid küll lühikese toimeajaga, aga vähemalt andsid uue keskendumisvõime mõneks ajakski.
- Ruta rääkis, et Vilsandi eest olla kokku 53 punkti antud, kuigi KP'sid ainult 8. "Oleks seda teadnud", dämmit. Mille eest?
- Kõik soolane oli godsend. Seda juustupatsi tahaks kohe veel. Aivaril oli ikka väga õige söök kaasas.
Rada:
Uisk - Kristjan kartis, et Aivar pingutab natuke tempoga üle, aga see tegi vähemalt tööjaotuse lihtsaks.
Kuressaare jooks - okei.
Jalgsi-o kanuu algusesse - päris hea, saime mitu võistkonda kätte ja jooksime isegi päris pikalt. Mingi tiiru tegime karjamaal ka, aga ei kaotanud sellega midagi.
Kanuu - aeglased olime! Esimeses KP's tegime kiire tööjaotusmuutuse. Muidu oli suht nüri, alates Mullutust läks huvitavamaks. Siis me hakkasime juba mõtlema, kas mitte teist kanuupoolt (27-29) vahele jätta, sest 27 ei andnud ennast kätte ja kellaaeg oli vetteronimiseks jälle vastik. Olimegi praktiliselt juba teel tagasi KP30, kui mingi laht piisavalt õige kujuga oli. Maandusime, siis puhtast sitasadest koosnevale liivarannale ja tegime plaani KP28-29's joostes ära käia. Pikk-pikk maa oli. Kokkuvõttes ei võitnud vist midagi, aga kanuus oleks lihtsalt külm olnud. Siit pärineb ka Terakestele enne starti antud õpetussõnad et "kui liigutada, ei ole külm".
KP30 saatsime Kristjani Mullutu kanalisuudmest joostes punni tooma. Ta vist ei olnud eriti rahul, aga kohti võitsime.
Esimene ratas. Ütleme, et oli palju punkte. Muud ei mäleta. Tuulessõit ei õnnestunud eriti, ma üritasin ennast küll kõigile nina alla sokutada, aga NADA!
Torni lisaülesande tegi Aivar, kuigi kohtunikud pigistasid karabiinide kasutamise koha pealt silma ikka sügavale kinni. Hmm. Rattas oligi meil 2 konkurenti - 14 & 19. Kaotus liidrile oli vist 4:30? Medisoft oli kusjuures üllatuslikult teises kümnes - jutt oli jälle, et Kaidot ei lasta koju tagasi kui sellise koha koju toob.
Vilsandi algusse jõudsime koos sealt naasva Vaude 1'ga. Siin oli kõik väga chill. Ronisime torni, vedelesime tornis ja "vaidlesime" kas minna või mitte. Otsustasime, et mitte. Siis tagasi V-keskusesse, kus ikka veel joonistasime Vilsandi kaardile punkte, see kohtunikuproua ajas sitta keema oma juhtnööridega ja kobises, et üritagu me ainult foorumisse kirjutada, et mõni KP valesti oli. Haha. Siis hakkasime ikkagi stardiprotokolli kokku panema, ja GOD KUI PAINFUL protsess see oli. Minul ja Kristjanil oli "katse-eksitusmeetod", Aivar pooldas jälle teise poole kaardi kokku panemist, vaatamata sellele, et mõlema lehe taga oli ühesugune kaart. Alguses tegime kahte asja segamini, siis aitasime Aivarit. Saime loomulikult ilma trahvita, aga aega läks ka 2h või nii. Põhiargument saarele mitte-minekuks oli tegelikult see, et me oleks sealt pimedas tagasi jõudnud. Hiljem tulime alles selle peale, et ka sel juhul oleks saanud suht noppelt Kihelkonda ennast kuivatama-soojendama minna. Pood oleks küll juba kinni olnud.
Edasi arvasime me, et see kaart, mis kätte anti, oligi rogaini-kaart, aga lihtsalt KP22 tuli veel rattaga võtta. Kuigi tundus kahtlane, et selle läbimiseks veel nii palju aega on. Oh no (no no). Enne KP'd käisime veel poes ja keskuses söömas ja riideid vahetamas ja varustust uuendamas. Rada täies ulatuses läbinud said Vilsandil vähemalt käimisvahelduse, meie pidime vist kokku 20h järjest ratta seljas istuma. Kann on praegu päris hele.
Ratta teises osas ei juhtunud ka midagi. Medisofti nägime aeg-ajalt umbes 80% ulatuses rajast, seega väga aeglased me ei saanud olla. Ujumas me ei käinud. Kaido ohvrimeelsus tundus mulle ka tips äärmuslik, aga ma ise ka seal kommenteerisin, et nii Vilsandi kui selle ujumise oleks Xdreamil ma silmagi pilgutamata teinud. Tal on lihtsalt kogemust rohkem, mul ju esimene 36h ja total unknown ja ainuke ühine eesmärk oli *36 tundi metsas olla*. Esimese torni ronis jälle Aivar - apparently üldse esimest korda. Ma sain tema julgestusköie hoidmisega kasulik olla, Kristjaniga tegime viktoriini ja saime 4 valet vastust!! Ilge loogika oli küll omaarust nende vastuste taga, kuigi mis nipiga on Saaremaa Läänemere suuruselt kolmas saar, jääb mulle küll arusaamatuks. Tibid ei osanud ka midagi pakkuda. Õnneks sai Kristjan siis oma kreivitud lõuatõmbed ära teha. Kohe uus torn ja veel üks "ronimine". Ma olin eriti useless ja ei jõud küll Aivarit eriti liigutada.
Haha, Kristjan paneb Jeesust.
Rogaini eel veel võistluskeskus. Terve saal oli magavaid A-rajalisi täis ja saime portsu infot katkestajate kohta. Siin tuli uni ikka väga magus ja Kristjanil oli tegemist, et me äa ei slipiks. Rogaini plaan oli teha 51 punkti :D et me teeks tagasi Vilsandi ja 2 ujumispunkti (aega oli 4h). Täpsemate plaanide tegemisel jäi maksimumiks 26 ja tegime lõpuks vist 16. Viimased 6 jäid ajahädas metsa. Võibolla oleks tõesti pidanud lihtsamini kättesaadava punkti võtma kui 65. Lõpusirge oli juba "puhas vormistamine". Mul oli kops kinni ja muidu halb olla, külm-soe, süda paha jne. KP59 olime me juba rattaga võtnud ja siis saime võistlust meenutada veel võistluse ajal. Now that's a first.
Finish oli pure joy. Suppi ei antud :( Kojusõit oli natuke vastutustundetu. Katrin sõitis Kuressaare-Kuivastu otsa mu selja taga ja ütles, et ma olin vahest ikka päris ehmatavaid manöövreid teinud. Isegi ärkasin ühel korral vahetult enne helkuriposti maha sõitmist. Võtsin siis peale praami aru pähe ja magasin Kasari jõeäärse burksiputka juures 4h. Ma ei tea, mitu inimest sel ajal mu pulssi katsumas käis, igatahes ärkasin ma selle peale, et mingi jalutatav koer mind nuusutas. Nüüd oli juba värskus majas ja Talnasõit muretu. Täna tööle siiski ei läinud, vaid olen kodust töötanud, suure padjahunniku otsast. Praegu ei ole küll sellist tunnet, et "never again". Rajal korra mul mingi üleüldine anti-seiklussport kriis mul oli, aga see läks ka üle. Üks asi, mida ma selle ajal mõtlesin, oli järgmisel aastal piirduda ainult X-i B-rajal tiksumisega. Aga selliseid asju ei tasu vist eriti tõsiselt võtta - rajal näeb asju, mida olemas ei ole ja mõtleb ka lollusi. Kaugel ka veel.
Ja Medisoft võitis loomulikult tänu meile. Lamp, kindad, rattakile, maha jäetud Kaido, rattatempo - you name it. Palju õnne either way, ma kohapeal vist ei kaelustanudki. Järgmisel X-dreamil on nüüd eriline pressure to succeed. Rajal me mõtlesime ka Kristjaniga, et MIKS TÄPSELT Martti meie võistkonnas on ja mitte koos Aigariga?
EDIT: kott oli v.hea, aga ülemine rinnarihm lagunes ära. Selle tõttu vajusid rihmad liiga õlale ja soonisid päris retsilt kaenlapealsed ära. Lamp oli ka natuke liiga tihedalt ümber pea ja pea ja silmad hakkasid sellest valutama. X ajaks mõlemad vead parandatavad.
Järgmine sport on ametlikult alles Väätsa X. Võibolla lähen ka Harkut jooksma, kui Kristjan ei lähe, aga see on ka rohkem niisama aja täitmiseks.
MUU: Neliküritusel olen peale rattarallit liikunud 632. - 424. Kristjan hoopis teises liigas ja 58. - 31. Esko on 472. niet bring the MTB on!
No comments:
Post a Comment