Trennist ja tervisest

Kurk on haige ja nohu tapab, seega mõtlesin et trenni välistingimustes see nädal ei tee. Aga eile õhtul hakkas kripeldama ja mõtlesin jooksma minna, noh prooviks kasvõi 20 minutitki rahulikus tempos. Aga see rahulik tempo oli nii mõnus, et jooksin 74 minutit. Kuna mu vanaks jäänud pulsikell see aasta muid numbreid kui 142 ja 179 näidanud ei ole, siis oli sellegi trenni keskmine pulss 142. Aga kell on mingi selline, et seal ei saa patareid vahetada ja peab uue rihma ostma, aga minu X-shopping pole veel sugugi läbi, seega loen kopikaid. Seni olen jooksnud eranditult ainult hommikuti aga tuleb väja et õhtune jooks on palju huvitavam - Lilleküla staadioni kõrval olevatel väiksematel platsidel mängisid kenad noormehed jalgpalli, prožektorid põlesid, koerasitutajaid oli rohkem, jooksjaid oli rohkem, rongid sõitsid. Elu käis. Ja vaatamata oma haigele kurgule oli ka jõudu rohkem. Ma arvan et see on mingi õhtuteema, et siis ongi energiat rohkem...

Aga sisetrennist siis ka. Jaa, ma otsustasin Mihkli ja oma ujujast töökaaslase Hedi eeskujul ka ujumist proovida. Ma ei ole seda teinud vist 15 aastat. Ei, rohkem isegi, 15 aastat tagasi olin ma pubekas, ja never poleks ma mingis kohustuslikus keka ujumises käinud. Aga. Eile pärast tööd ostsin retrohõngulisest Dünamo poest endale trikoo, mütsi ja täna hommikul ujulast prillid. Nii et minu esimesed 50 minutit basseinis! WHOOHOO!

Ma arvan et ujumine hakkab mul siis olema T ja N hommikuti, jooksmised lükkan õhtutesse ja üritan pikemaid otsi joosta, selle aasta esimese rattasõidu teen järgmisel nädalal. Nädvahh tuleb maal kuldnokkadele pesakaste ehitades. Ja lõpetuseks selle talve kõige pindakäivam vanasõna - ega tali taeva jää (pfff)! Aga tõsiselt, natuke suusatamist veel sel kevadel ei teeks üldse paha.