Alustame tagantpoolt...

Jutt Alar Sikust ja muidugi ka Soome rogainist tahavad juba ammu kirjutamist ja nüüd veel Paide X ka. Massid on siia tühja flokanud. Ma alustan hoopis kõige uuematest üritustest, sest need olid äsja ja veel mäletab üht-teist, näiteks Siku kohta seda küll öelda ei saa.

Mul oli just nädal puhkust, mille veetsin Tartus, osaliselt maal sauna ehitades (jaa!). Põlva teisipäevakust veel loobusin, sest põlved olid Paide etapist veel päris läbi ja tagasi ei ole vasak veel tänaseni. Otsustasin homsest ilusama 2009 nimel ka põlvepille sööma hakata. Neljapäevak oli Kaiul - ilus mets, reljeefi ka tiba. Otsustasin, et liigun aeglaselt, loen vorme ja teen üleüldist Reimaa meistriklassi teevalikutes ja elluviimises. Osaliselt ka kaardistaks põlve persesoleku ulatust. Aga sellised plaanid lendavad mul alati vastu taevast. Esiteks jõudsime juba kohale viimasel minutil. Võtsin 4,8km 3. raja. Startisin aeglaselt ja selliseks tatsavaks sörgiks oleks pidanud ka terve jooks jääma. Esimene etapp oli enam-vähem ainuke, kus esiteks puhta reljeefi järgi midagi teha oli ja kus ma teiseks oma agendale truuks jäin. Kaks tüüpi, kes muga koos startisid kimasid küll eest ära, aga miskipärast ronisid selle pätsi otsa enne mida punn olema pidi ja KP's olingi neist juba enne. Ürituse võis kordaläinuks lugeda. Edasi tegin iga KP'ga hõõrdevigu - ühtegi punni ei saanud vist puhtalt otse kätte va 2 viimast, pidevalt tuli kuskilt 20-30 seki kaar sisse. Pidevalt ronis keegi mulle sappa ja nendest oli siis tarvis lahti saada. Tempo ka muudkui tõusis. Põlv küll valutas, aga ei seganud jooksu. Lõpuks olin finishis ajaga 28.16, mis teeb funky'lt kildi ajaks natuke alla 6 minuti. Nii nobedat jooksu ma sel aastal küll teinud pole, aga Kaiu kohta on see loomulikult väga aeglane. Rada oli nii suure numbriga, et konkurentideks kujutasin ette ainult kohalikke päevakustaaridest välejalgu, aga võta näpust Lamboti Karli oli miskipärast tulnud muga võistlema. Ma jäin ikkagi rahule, ilus stabiilne jooks, raja 70 osaleja hulgast madalaim etapikoht 7. ja seegi KP1. Noh, ega üle 7 jooksva inimese seal rajal ei pruukinud ka olla. Aga see oli just selline jooks nagu Jukola-eelne päevak oleks pidanud olema - puhas, kiire ja moraalibuustiv.

Kaarti ja rada saab vaadata RouteGadgetist, tulemused siin. Viimased 3 aastat olen ma Tartu päevakutel ikka vähemalt ühe linnukese kirja saanud.

Järgmisena loodan enne jõule kirjutada Paide etapist - fotomaterjali on sel korral päris palju, ka olen kätte saanud Kadri Soome rogaini pildid, Ruta näitab äkki meie pilte ise :P Järgmine üritus on minul tõenäoliselt Tartu Rattamaraton, aga enne vaatan, mida põlv nädala jooksul teeb. Üldiselt olengi ma juba 2009 mode'i üle läinud - sel aastal ei tahaks enam midagi teha peale trennibeibi.