Eile, pühapäeval, oli meie kauaoodatud privaatkanuusession Mišaga. Nagu alati, ühest asjast meile ühte päeva ei piisanud ja nii kogunesimegi kell 9.40 Lükati silla juurde, et kõigepealt Kose-Lükati kaardilt tund aega mingeid vanu punne otsida. Tegime siis seda tund aega. Väga hulle kalasid ei mäleta, motivatsioon oli madal nagu varahommikul ikka ja eriti kiiresti ja süvenenult nagu korraga ei viitsinud. Suunaga joostes kaldusime alati ära :) Mingi hetk metsas tuli meelde, et see on esimene kord, kus me kolmekesi koos oleme ja siis jäime kohapeale pikemaks ajaks heldinult debattima, et kuidas seda tähistada ja too punkt jäigi võtmata. Kokku silkasime 52 minutit. Pulsiga ja puha.
Jõudsime parasjagu Miša saabumisajaks parklasse tagasi. Jutu käigus selgus, et kanuus on tagaistuja hoopis kapten, mille peale ma nina kirtsutasin ja tundsin kuidas muidu nii magus authority seest välja voolab. Ja mis kõige hullem – selgus, et muidu Kehana tuntud Esko oli nüüd nii Tüür kui Kapten. OK, mina saan väljaspool kanuud veel ülbitseda, aga Ruta tiitel vajab nüüd kohe kindlasti uuendamist. Keha Ruta ei oleks nagu aus. Naine Ruta? Selgub, et meie meeskond on juba ka piisavalt ühtne üksus, kus polegi Keha, keda me alguses otsima hakkasime. See on vist hea. Fantastiline, ütleks mõned :P Aga soovitused on oodatud! Teooriaosa oli päris tark tegelikult, aga niipea kui me vette saime, oli see kõik läinud, sest kohe algas kiljumine ja kõikide reeglite eiramine. Me olime juba hommik otsa seda sillaalust veevoolu vahtinud ja mõelnud, et no siia meid küll ei aeta, algajad ju. OK, esimesest kurvist saime läbi ja tundus, et hull osa on möödas kui hakkas minu ja Ruta paaniline kriiskamine, sest päris korralik laskumine oli ees. Õnneks Eskol oli pea jahe ja nagu kapten peab, andis käsu kätte – tundus küll ebainimlik, aga polnud aega vaielda. Kanuu oli veel see ebastabiilsem ka nii, et kui natuke tagumik juba keskjoonega ühes joones polnud, siis paat võbeles vahetpidamata. Siis tiirutasime veel Pirita jõe lopema osa peal tunni ja saime endale paar head oma tehtud taktikanippi selgeks. Sel nädalavahetusel läheme neid siis Viitnasse testima.
Kanuud pakitud, jätsime Mišaga hüvasti ja ta andis meile liiga kergekäeliselt lubaduse kedagi meist Xdreamil asendada juhul, kui selleks vajadus peaks tõusma. Ha ha ha.
Siia tegime veel ühe niisama jooksu juba tuttavaks saanud nõlvadel ja siis veel ratta seljas ka samas metsas üles-alla. Esko õpetas meid natuke üles-alla sõitma. Mu rattal oli juba kuu ajaga kett rooste läinud. T-t-t-t-tore. Pilti tegime ka.
Ja see polnud veel kõik! Uisud olid kaasas ja oli PATT nad kasutamata jätta! Ruta ajas kõik oma sõrad vastu, aga käisime ja liuglesime siis Merivälja teel natuke. Ma jagasin neid teadmisi, mis ma ise oma senise kahe ruisutrenniga välja olin mõelnud ja WOOP Ruta isegi liikus lõpuks ja oli lõpuks väga optimistlik.
FPT Hemohes-i ametlikku launtššüritust me õhtul veel ei pidanud, aga enne esimest X'i peaks selle ikka ära tegema. Mõne lahja õlle ja rasvavaba sardellikesega.
Ma tõesti oleks pidanud eile ja kohe kirjutama, kui emotsioon veel värske. Suureks üllatuseks olin õhtuks paras laip, kuigi me tegime aktiivset ligutamist kokku ainult miski 2:40 vms. Vihma sadas muidugi kõige mõttetumal ajal – siis kui meile tund aega loengut peeti ja me tuule käes istuma pidime. Haigutamine hoidis vähemalt soojas.
Eelmisel nädalal saime ka riided kätte. Suht sexable on, kuigi särgid on nats lühikesed (minu arvates).
Täna käisin mina Tarmakul. Vette tuli astuda kaks korda :( Hästi palju lollusi tegin ja muidu oli ka naljakas. Lõpus Heitiga segamini tõmbasin endal kopse kurku, a polnudki NII hull ja isegi pea jagas veel nats. Sellist koridor-o'd ja eelmise korra valge kaardi o'd on tuttaval kaardil mul suhteliselt mõttetu teha, sest ma ei sunni ennast piisavalt asja trennina võtma, vaid tahan ruttu ühele poole saada ja jooksen sealt, kus ma tean, et on teed vms vms ja vaatan kaardilt ka pigem, et ahhaa, see punn on seal kossuplatsi juures, kuidas siit sinna kõige paremini saaks. Suht ei aita pikas perspektiivis, a mis sa vanast peast ikka enam muudad ennast.
Ruta jälle käis täna meie ainsal X koolitusel – tõenäoliselt kõige mõttekamal ja popimal. Ootan huviga tundi, mil kuulen ta leidudest. Homme peaks me kõik tegema teisipäevakul nii ratta- kui jooksuraja. Logismika ei ole veel paigas.
Sellel nädalal mul plaan puudub, vaatan tunde ja aja järgi. ET ja P on ainukesena paigas. Vahepealsesse nelja päeva võiks vähemal 3 asja mahutada. Esimese etapini on ainult 20 päeva!
No comments:
Post a Comment